‹s› 1poolvedel kleepuv savi-, mulla- vm pinnas = sopp1, muda (2. täh) ▫ Publik möllas vihmas ja poris. ▫ Sügiseti oli seal pori, suvel tolm. 2(laimamist, halvustamist märkivates väljendites või millegi madala, armetu kohta) ▫ Mind valati saates poriga üle. ▫ Hing ihkab midagi ülevat ja kaunist, mis ulatuks kaugemale argielu porist. ◊ põlissõnaläänemeresoome: soomeporo 'tuhk; raba, sete, kohvipaks', karjalaporo 'lehelis', vepsaporo 'lehelis'. Samalaadseid sõnu leidub niihästi kaugsugulaskeeltes kui ka turgi ja mongoli keeltes; seos nendega pole selge