[EKS] Eesti keele sõnaraamat

puhkema 1 (õite, lehtede, pungade kohta:) suletud olekust avatuks minema
▫ Mõnel aastal on õis juba puhkedes puhasvalge.
▫ Lehed on puhkedes punased, hiljem rohelised.
■ (taime kohta:) õide või lehte minema
▫ Seemnest idaneb lill, puhkeb õitsema ja kuivab.
▫ Jaapanis on kirsid juba õide puhkemas.
■ (hooga) lahti, valla pääsema
▫ Õhtul puhkesid looteveed ning läksin haiglasse.
2 (hrl pingelise, ohtliku seisundi kohta:) hoogsalt, ägedalt algama, ootamatult tekkima (ning kiirelt ulatuslikuks muutuma)
= vallanduma
▫ Poes puhkes paanika.
▫ Meeste vahel puhkes sõnavahetus, mis kiiresti kakluseni viis.
▫ Tulekahju puhkes keldri saunaruumis.
■ ‹mida tegema› (äkki, ootamatult) naerma või nutma hakkama
▫ Üks itaallanna puhkes nutma.
▫ Terve klass puhkes naerma.