‹s› 1liblika ussitaoline vastne, kellel on pea, kolm paari rindmikujalgu ja 2–5 paari tagakehajalgu ‣ VÕRDLE ebaröövik ‣ tõuk ▫ Riidekoi röövikud toituvad villasest riidest. ▫ Väikese kapsaliblika röövik on sametiselt roheline. ▫ Siidi toodavad siidiliblika röövikud, keda kutsutakse siidiussideks. ▫ Liblikaröövik. ○ HEA TEADA Röövikuid ja ebaröövikuid saab eristada ebajalgade arvu järgi: röövikutel on neid kuni viis paari, ebaröövikutel üle viie. 2(rahahimulise vm kellelegi kahju toova inimese vm looma kohta) ▫ Religioon on ülev asi, ainult et kirik oma röövikutega on asja ära rikkunud. ◊ tõlkelaensaksaRaupe 'röövik'. Rahvaetümoloogiline tõlkelaen, mille eesti kirjakeelde toojad (F. R. Kreutzwald 1853 röövukad, C. R. Jakobson 1867 röövikud) on pidanud saksa sõna Raupe seotuks verbiga rauben 'röövima'