[EKS] Eesti keele sõnaraamat

rabama 1 tugevat muljet avaldama, psüühiliselt ülimalt mõjuma
= vapustama (1. täh)
▫ Noor solist rabas publikut omapärase hääletämbriga.
▫ Olin täiesti rabatud.
2 rasket (ja palju) tööd tegema, vaeva nähes töötama, millegi kallal vaeva nägema
= rassima, rügama, rühkima, rühmama
▫ Rabasin aastaid ränkrasket tööd.
▫ Mees rabab kahes vahetuses.
3 hooga, ootamatult või järsku midagi tegema, hrl kätega haarates, lüües vm
▫ Poksija rabas vastase pikali.
▫ Mees rabas tüdrukut pihast.
▫ Rabasin teki pealt.
▫ Kuhu sa tormad, rabad mu jalust maha!
■ kiirustades, üksteise võidu midagi tegema
▫ Ameeriklased rabasid lotopileteid.
■ viljavihast teri välja peksma (vastu pinki või seina lüües)
▫ Rukist rabama.
■ murtud linavarsi luudest puhastama, linu ropsima
▫ Setud rabasid linu käsitsi.
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome ravata 'lüüa; vilja rabada', vadja ravata 'lehvitada, viibata; raputada; vilja rabada, linu ropsida; järsku tabada' (haiguse kohta), liivi ra’bbõ 'lüüa; raiuda; (mingisuguseks) muutuda'