ramm1 ‹s› 1kehaline jõud, suutlikkus = jaks ▫ Rammu ja osavust on meil küllaga. ▫ Ihuramm. ■ (loomade kohta:) hea toitumus, lihavus, rammusus ▫ Sead lähevad ruttu rammu. 2midagi tugevdav, toitev või väetav aine (nt sõnnik põllul, rasvaine toidus) ▫ Põld tahab rammu saada. ▫ Pudrul oli rammuks võisilm sees.
ramm2 ‹s› 1vasarast ja juhtraamiga pukist koosnev seade vaiade maasse löömiseks = rammivasar 2sõjalaeva esileulatuv vööriosa, millega rammiti vastase laeva ja tekitati sellele purustusi