[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
kants ‹s›
1 kindel tugi, võimas tugipunkt
▫ Kool on Petseris eestluse kants.
▫ Sevilla ei ole sugugi viimane kants Hispaanias, kus härjavõitlusi peetakse.
2 endisaegne kaitseehitistega ümbritsetud tugevasti kindlustatud asula (nt loss, linnus)
▫ Kirumpää kantsi varemed.
▫ Õu kantsi keskel oli peaaegu lage.
◊ laensõna alamsaksa schanze 'haokubu; (kaitse)vall, kindlustus, kaitserinnatis'
1 kindel tugi, võimas tugipunkt
▫ Kool on Petseris eestluse kants.
▫ Sevilla ei ole sugugi viimane kants Hispaanias, kus härjavõitlusi peetakse.
2 endisaegne kaitseehitistega ümbritsetud tugevasti kindlustatud asula (nt loss, linnus)
▫ Kirumpää kantsi varemed.
▫ Õu kantsi keskel oli peaaegu lage.
◊ laensõna alamsaksa schanze 'haokubu; (kaitse)vall, kindlustus, kaitserinnatis'
krants
= koerakrants
▫ Krantsid olevat elujõulisemad kui tõukoerad.
■ (hrl kurjustavalt nurjatu või üleannetu inimese kohta)
2 vananenud pärg või vanik; midagi ümbritsev võru või kaelus
◊ laensõna alamsaksa kranz 'pärg'. Eesti keeles koerale üle kandunud liitsõna krantskael 'loom v lind, kellel on valge võru (krants) kaela ümber' väljajättelisel tarvitamisel
M
‹s› 1 segavereline koer= koerakrants
▫ Krantsid olevat elujõulisemad kui tõukoerad.
■ (hrl kurjustavalt nurjatu või üleannetu inimese kohta)
2 vananenud pärg või vanik; midagi ümbritsev võru või kaelus
◊ laensõna alamsaksa kranz 'pärg'. Eesti keeles koerale üle kandunud liitsõna krantskael 'loom v lind, kellel on valge võru (krants) kaela ümber' väljajättelisel tarvitamisel
raats
= linaraats
◊ laensõna vene драчка 'linahari'
M
‹s› pikkade teravate piidega tööriist linakuparde eraldamiseks= linaraats
◊ laensõna vene драчка 'linahari'
ranits
▫ Kooliranits.
■ jäigast materjalist seljakott sõduritel
▫ Saksa sõduri ranits.
◊ laensõna vene ранец 'ranits' < saksa Ranzen 'ranits'
M
‹s› rihmadega seljas kantav jäigast materjalist koolikott (noorematel õpilastel)▫ Kooliranits.
■ jäigast materjalist seljakott sõduritel
▫ Saksa sõduri ranits.
◊ laensõna vene ранец 'ranits' < saksa Ranzen 'ranits'
rant
▫ Kaitsva randiga rehvid.
▫ Musta randiga pael.
■ (mütsil:) pead ümbritsev paksem, kõvem serv
▫ Valge randiga müts.
■ (jalatsitel:) pealse ja talla vahelise serva külge kinnitatud tugev nahariba, kuhu võidakse tald kinnitada
▫ Randiga saabas.
■ (meeste soengul:) sirge juuste serv kuklal, kaelal
▫ Kukal võib olla nii randiga kui ka välja kasvanud.
■ millegagi kokkupuutumise jälg
▫ Kehal olid päevitusriiete randid.
▫ Punase veini rant laudlinal.
◊ laensõna saksa Rand 'äär, serv, rant' (ühisgermaani sõna)
M
‹s› millegi paksem, kõrgem, kaitsev või kaunistav serv, äär või ääris; selline joon või triip▫ Kaitsva randiga rehvid.
▫ Musta randiga pael.
■ (mütsil:) pead ümbritsev paksem, kõvem serv
▫ Valge randiga müts.
■ (jalatsitel:) pealse ja talla vahelise serva külge kinnitatud tugev nahariba, kuhu võidakse tald kinnitada
▫ Randiga saabas.
■ (meeste soengul:) sirge juuste serv kuklal, kaelal
▫ Kukal võib olla nii randiga kui ka välja kasvanud.
■ millegagi kokkupuutumise jälg
▫ Kehal olid päevitusriiete randid.
▫ Punase veini rant laudlinal.
◊ laensõna saksa Rand 'äär, serv, rant' (ühisgermaani sõna)
rats
▫ Ehitaja kippus ratsi tegema ja odavaid lahendusi pakkuma.
M
‹s› kõnekeelne ratsionaliseerimine▫ Ehitaja kippus ratsi tegema ja odavaid lahendusi pakkuma.
rauts
◊ laensõna läti ieruocis murdesõna 'lühikese varrega rukkivikat'
M
‹s› endisaegne lühikese varrega vikat peamiselt rukki niitmiseks◊ laensõna läti ieruocis murdesõna 'lühikese varrega rukkivikat'
tants
▫ Tantsuks mängib külakapell.
▫ Noorpaar lööb tantsu.
■ stiililt, sammudelt, rütmilt ühtne ajaliselt piiratud tantsimisüksus; vastav teos, pala
▫ Kauni koreograafiaga tants.
▫ Ballitants.
▫ Ruts palus mind ka järgmisele tantsule.
■ eeskätt tantsimiseks mõeldud koosviibimine või mingi ürituse tantsuosa
▫ Pärast kino oli vanasti ikka tants.
■ (väljendites vaidluste, sekelduste, õiendamise kohta)
= puntratants
▫ Tants tulumaksu ümber on kestnud aastaid.
▫ Tants tasulise parkimisega kogub tuure.
■ (lindude ja loomade eriliste liigutuste ja pooside kohta nt paarimisajal)
▫ Metskurvitsate tants.
M
‹s› rütmiliste kehaliigutuste ja teatavate sammude tegemine hrl muusika saatel, tantsimine; vastav kunstiliik▫ Tantsuks mängib külakapell.
▫ Noorpaar lööb tantsu.
■ stiililt, sammudelt, rütmilt ühtne ajaliselt piiratud tantsimisüksus; vastav teos, pala
▫ Kauni koreograafiaga tants.
▫ Ballitants.
▫ Ruts palus mind ka järgmisele tantsule.
■ eeskätt tantsimiseks mõeldud koosviibimine või mingi ürituse tantsuosa
▫ Pärast kino oli vanasti ikka tants.
■ (väljendites vaidluste, sekelduste, õiendamise kohta)
= puntratants
▫ Tants tulumaksu ümber on kestnud aastaid.
▫ Tants tasulise parkimisega kogub tuure.
■ (lindude ja loomade eriliste liigutuste ja pooside kohta nt paarimisajal)
▫ Metskurvitsate tants.
– VÄLJENDID: tants ja trall, Ladina-Ameerika tants
