[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

ribi
M
‹s›
1 kõnekeelne rindkere paariline kaarjas skeletiosa, mis on taga kinnitunud selgroo, ees rinnaku külge
= roie, ribikont
▫ Ribid valutasid.
▫ Ribi kasvas valesti kokku.
▫ Mees surus talle püstoli ribide vahele.
■ (toiduna:) sea vm looma ribitükk
▫ Praetud ribi.
▫ Grillribi.
2 pikk kitsas (ja õhuke) toestav, kuju andev vms konstruktsioonielement (nt päevavarjul)
▫ Palmimaja ribid olid sisse vajunud.
▫ Vihmavarju ribid.
▫ Radiaatoriribi.
■ taimse või loomse koe soonjas kõrguv paksend (nt seenekübaral, teokarbil)
▫ Ogaliste ribidega teokarp.
■ mäe või mäeaheliku nõlval asuv pikk ülespoole suunduv kõrgendik
▫ Mäeküljel on näha kolm ribi, mis tõusevad kaljudest tipuharjale.
▫ Mäeribi.
3 järjestikku asetatud püünised (nt õnged, kalavõrgud)
▫ Õngeribi.
■ (silmuskudumisel:) kaks edasi-tagasi parempidi kootud rida, mis annab ribilise kirja
▫ Koo ribi edasi-tagasi kuni 10 cm.
◊ laensõna alamsaksa ribbe v baltisaksa Ribbe 'roie, ribi' (ühisgermaani sõna)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur