‹s› 1kõnekeelnerindkere paariline kaarjas skeletiosa, mis on taga kinnitunud selgroo, ees rinnaku külge = roie, ribikont ▫ Ribid valutasid. ▫ Ribi kasvas valesti kokku. ▫ Mees surus talle püstoli ribide vahele. ■ (toiduna:) sea vm looma ribitükk ▫ Praetud ribi. ▫ Grillribi. 2pikk kitsas (ja õhuke) toestav, kuju andev vms konstruktsioonielement (nt päevavarjul) ▫ Palmimaja ribid olid sisse vajunud. ▫ Vihmavarju ribid. ▫ Radiaatoriribi. ■ taimse või loomse koe soonjas kõrguv paksend (nt seenekübaral, teokarbil) ▫ Ogaliste ribidega teokarp. ■ mäe või mäeaheliku nõlval asuv pikk ülespoole suunduv kõrgendik ▫ Mäeküljel on näha kolm ribi, mis tõusevad kaljudest tipuharjale. ▫ Mäeribi. 3järjestikku asetatud püünised (nt õnged, kalavõrgud) ▫ Õngeribi. ■ (silmuskudumisel:) kaks edasi-tagasi parempidi kootud rida, mis annab ribilise kirja ▫ Koo ribi edasi-tagasi kuni 10 cm. ◊ laensõnaalamsaksaribbe v baltisaksaRibbe 'roie, ribi' (ühisgermaani sõna)