[EKS] Eesti keele sõnaraamat

rida ‹s› 1 ühel joonel kõrvuti asetsevad istmed kinos, kontserdisaalis vm; muud enam-vähem sirgel joonel kõrvuti või üksteise järel asetsevad asjad
▫ Istmed olid kolmes reas.
▫ Istusin viimases reas.
▫ Pingirida.
■ esemetest, kujunditest vm moodustuv viirg, (sirge) joonena vaadeldav järgnevus
▫ Alustasin lauset uuelt realt.
▫ Auto rivistus teise ritta.
■ kirjapandud sõnad, (järjestikune) tekst
= kirjarida
▫ Kirjuta mulle vahel mõni rida.
▫ Tekstirida.
■ millegi korrastatud jada, (reeglipärane) järgnevus
▫ Aritmeetiline rida.
▫ Keemiliste elementide rida.
▫ Hambarida.
■ (rahaarvestuses:) kindlaksmääratud sihtotstarbega kuluarvestuse üksus
= eelarverida
▫ Festival on saanud omaette rea eelarves.
2 (suur) hulk
= rivi (2. täh)
▫ Nädalaga on tekkinud terve rida uusi klubisid.
▫ Rida kitsendusi.
■ ‹hrl mitmuses, omastavas täiendiga› mingi tunnuse poolest kokkukuuluvate isikute kogum
▫ Kirjanike read täienevad uute Vesipruulidega.
▫ Publiku read olid hõredad.
3 kõnekeelne kohustus, ülesanne; ala, valdkond
▫ See on halduskohtu rida.