[EKS] Eesti keele sõnaraamat

ringkond ‹s› 1 põhiline või teise astme haldusüksus mõnedes riikides, sageli ka omavalitsusüksus
▫ Neenetsi autonoomne ringkond.
■ keskalluvusega maa-ala, mis hõlmab hrl pealinna ja selle lähiümbruse (nt Venemaal, USA-s)
= föderaalringkond
2 teatud ühiskondlik-poliitiline üksus mingis piirkonnas, hrl mingi piirkond kellegi haldusalana
▫ Naiskodukaitse Saaremaa ringkond.
▫ Kohalikel valimistel on Tallinnas 8 ringkonda.
■ ameti, positsiooni, vaadete vms tunnusega ühendatav inimeste rühm
▫ Kuritegelik ringkond tunneb Viktorit hüüdnime all Lambada.
▫ Ajakirjanike ringkond.
▫ Kunstiringkond.
▫ Teadusringkond.
◊ kirjakeele sõna