[EKS] Eesti keele sõnaraamat

saam ‹s›
Lapimaa põlisrahva liige
= laplane
○ HEA TEADA Sõna laplane võib mõjuda tänapäeva keelekasutuses vananenult. Neutraalne on nende omanimetus saam.

sadam ‹s› laevade, paatide vm veesõiduvahendite randumiseks ja peatumiseks kohandatud veeala koos selle juurde kuuluva hoonete ja kaldaalaga
▫ Jäävaba sadam.
▫ Erasadam.
▫ Praamisadam.
◊ ?laensõna germaani: gooti staþs 'rand, koht', taani stade 'paatide randumiskoht'

sadism ‹s› teiste piinu nautiv julmus, lõbu kellelegi valu tekitada või kedagi piinata
▫ Seksuaalne sadism.
– SEOTUD SÕNAD: sadist ‹s›
◊ laensõna saksa Sadismus 'sadism' < prantsuse sadisme 'sadism' (1834). Prantsuse kirjaniku markii de Sade'i (1740–1814) järgi

saksem komp ‹adj›
ameti, elujärje vms poolest parem, välimuselt, kommetelt peenem
▫ Naine sai kuulda, mida saksem rahvas temast arvas.

sakumm ‹s› kõnekeelne napsi kõrvale võetav suupiste
= sakuska, sakusment
◊ Sõnast sakuska

salm1 ‹s›
1 luuleteose osa, graafiliselt omaette üksuse moodustav värsiridade rühm, mille seob tervikuks sarnane rütm, intonatsioon, riim või mõte
= stroof (1. täh)
▫ Hümni viimane salm.
■ (luuletuse kohta)
▫ Jõuluvana kuulab ära kõigi laste salmid ja laulud.
▫ Tahaks ka kinki, aga mul pole salmi.
▫ Jõulusalm.
2 peatüki numereeritud alajaotus Piiblis
= piiblisalm
▫ Salm räägib Jeesuse tulemisest Jeruusalemma.
◊ laensõna alamsaksa salm, psalm 'psalm, laul' < kirikuladina psalmus 'psalm' < kreeka psalmos 'sõrmitsemine; keelpilliheli; (keelpilliga saadetav) laul' (sõnast psallein 'keelpillil mängima')

salm2 ‹s›
murdesõna kitsas väin, eriti kahe saare vahel

samm ‹s› 1 jala või jalgade tegevus või liigutus käimisel, jooksmisel vm liikumisel, mille käigus pannakse üks jalg teise ette, tantsimisel vm ka taha või kõrvale
▫ Astusin kaks sammu ette.
▫ Lapse esimesed sammud.
▫ Polkasamm.
▫ Külgsamm.
■ (mõõtühikuna:) vahemaa, mis niiviisi läbitakse
▫ Auto peatus meist mõne sammu kaugusel.
▫ Tuba oli viis sammu pikk.
■ sammumine, käimine ja sellega kaasnev heli; teatav astumise, käimise viis
▫ Kärme sammuga tüdruk.
▫ Aeglustasin sammu.
▫ Paks vaip summutas tulija sammud.
■ hobuse aeglaseim liikumisviis, mille puhul jalad liiguvad edasi ükshaaval
‣ VÕRDLE traav ‣ galopp
▫ Hobune läks sörgilt üle sammule.
2 korrapäraselt paiknevate ühesuguste esemete või naaberelementide vaheline kaugus
▫ Plaadid fikseeritakse 60 cm sammuga.
3 midagi silmas pidav (järjekordne) ettevõtmine, üritus või tegu(viis)
▫ See oli väga õige samm.
▫ Järgmine samm oli liitumine NATO-ga.
▫ Edenesime samm sammu haaval.

samuum ‹s› Ees-Aasia ja Põhja-Aafrika palav kuiv kõrbetuul, millega hrl kaasneb liivatorm
◊ laensõna saksa Samum 'samuum' < araabia samūm 'kuum tuul, liivatorm'

sarm ‹s› võime või omadus kedagi veedelda, ligi tõmmata või lummata, paljudele meeldida
= võlu (1. täh), veetlus
▫ Naiselik sarm.
▫ Juhanis oli sarmi.
◊ laensõna prantsuse charme 'sarm, võlu, veetlus' < ladina carmen 'laul, ütlus, võluvormel'
‣ Johannes Aavik 1914

seem
keel tähenduse väikseim koostisosa, (väikseim) tähendusüksus
= semeem
▫ Analüüsitakse metafoorse tähenduse aluseks olevaid seeme.

seerum ‹s› 1 vere vedel koostisosa, vereplasma, millest on eemaldatud fibriin
= vereseerum
▫ Vere, seerumi ja uriini analüüsid.
■ lümfi vedel koostisosa
2 antikehi sisaldav vereseerum ravivahendina
= raviseerum, antiseerum
■ (kosmeetikas:) looduslikke koostisosi sisaldav õlitaoline vedelik
▫ Vananemisvastane seerum.
▫ Peanahka elustav seerum.
▫ Juukseseerum.
◊ laensõna saksa Serum 'seerum' < ladina serum 'hapupiimavesi, petipiim, vadak'

seesam ‹s› 1 troopikas ja lähistroopikas kasvav rohttaim
○ Ladina termin SesamumHEA TEADA Tuntuim liik on harilik seesam (Sesamum indicum), mille kupardes asuvaid seemneid kasutatakse õli saamiseks.
2 (koopa avanud) võlusõna araabia muinasjuttudes
▫ Seesam, avane!
■ (ligipääsmatu, suletud koha kohta)
▫ Maailm jääb täiskasvanuile igaveseks suletud seesamiks.
◊ laensõna saksa Sesam 'seesam' < ladina sēsamum, sēsamon 'seesam' < kreeka sēsamon 'seesam' (tõenäoliselt semi keeltest laenatud)

seim ‹s› parlament Poolas, Leedus, Lätis (Poolas ajuti ka parlamendi üks koda)

semeem
keel tähenduse väikseim koostisosa, (väikseim) tähendusüksus
= seem

septim ‹s› seitsmest alushelist koosneva diatoonilise helirea seitsmes aste; seitsme astme suurune intervall kahe sellise heli vahel

Siiam ‹pärisnimi›
Tai endine nimi kuni 1939. aastani ja aastatel 1945–1949

silm1 ‹s›
1 ‹hrl mitmuses› inimese ja enamiku loomade paariline nägemiselund
▫ Tal on lühikesed mustad juuksed ja pruunid silmad.
▫ Ta vaatas taevasse ja kissitas silmi.
■ näo piirkond silmade ümber, silmaümbrus
▫ Kriimuks nutetud silmad.
▫ Pese silmad puhtaks!
■ silmanägemine; nägemisvõime, -teravus
▫ Ilvesel on teravad silmad ja täpsed liigutused.
▫ Arvuti väsitab silmi.
▫ Varsti läheb pimedaks ja siis ei seleta silm enam midagi.
▫ Ei teagi, kas uskuda kõrvu või silmi.
■ (inimese kohta, kes midagi näeb või jälgib)
▫ Siin ei olnud võõraid silmi ning saime rahulikult kahekesi olla.
■ (nägemismuljega seoses)
▫ Eesti väline hiilgus pimestab silmi.
▫ Treeneri silmale mäng ilu ei pakkunud.
2 silmavaade, pilk, vaatamisviis
▫ Sõbranna punastas ja pööritas silmi.
▫ Nii vilavate silmadega vendi ma pole varem näinud.
▫ Silme ees virvendab.
■ silmis ‹kelle› kellegi meelest, arusaamist mööda, kellegi jaoks
▫ Minu silmis on nad mõlemad lugupeetud inimesed.
■ silmist vaateväljast, nägemisulatusest, lähedusest
▫ Poisid olid juba silmist kadunud.
■ ‹ühendina› esineb väljendites, mis osutavad millegi märkamisele või hindamisele, kellegi tähelepanelikkusele
▫ Tal on moe asjus silma.
▫ Peeter jäi talle juba esimesel kursusel silma.
▫ Mari hindas silmaga, kas toonid ikka kokku sobivad.
■ ‹ühendina› väljendab kujutlustes, meeles, vaimusilmas olevat
▫ Laskis kogu päeva silma eest läbi.
3 miski kujult või pinnalt silma meenutav või selline osa millestki
▫ Pani pudrule tükikese võid silmaks.
▫ Järvesilm.
▫ Päikese kuldne silm.
■ silmus (hrl silmkoe elemendina)
▫ Pahempidi kootud silm.
■ avaus, auk milleski (nt nõelal, nööbil, jalatsil paela läbi tõmbamiseks, kirve tömbis osas varre kinnitamiseks vm)
▫ Suure silmaga nõel.
■ punkt (täpikujulise märgina ja mõõtühikuna)
▫ Laps veeretas täringuga kuus silma.
▫ Sai kolme viske kogusummaks 12 silma.
■ kartulimugula uinuv pung; iduauk, milles see asetseb
▫ Plekilised ja silmadega kartulid.
■ madalate ja laidude vahelised sügavamad kohad meres; madal rannaäärne jäänukjärv
▫ Ristilaidu silm ühendas Saaremaal Suurlahte merega.
■ tuulevaikne piirkond tsükloni keskosas
▫ Vaikus kestis alla tunni, kuni orkaani silm poolsaarest üle jõudis.
◊ põlissõna uurali: mokša śel´mä 'silm', ungari szem 'silm', nganassaani śäime 'silm'

silm2 ‹s›
ussi meenutav lõuatu kala (nt jõesilm, merisutt)

sirm ‹s› 1 ruumijaotuseks või millegi varjamiseks tarvitatav kerge teisaldatav vahesein
▫ Riiulite ette võib panna ruloo või sirmi.
■ vihma või päikese eest kaitsev, vajadusel avatav ja suletav kate
▫ Autodel on sirmid ja neid peab kasutama.
■ peakatte etteulatuv, silmi varjav osa (nt mütsinokk)
▫ Sirmiga kiivrid.
▫ Mütsisirm.
2 valgust suunav ning mahendav (pehmest materjalist) kate elektrilambil
= lambivari
▫ Hiiglaslikud sirmidega põrandalambid.
3 miski, mis varjab kellegi tegelikke eesmärke vms, millegi kattevari
▫ Vene keele sirmiks võtmine on odav laadatrikk.
◊ laensõna saksa Schirm 'vihma- või päevavari; mütsinokk; seenekübar'

sisim superl ‹adj› hingemaailma, tunnete või veendumustega seotud, sügavalt isiklik; võõra pilgule, pealispindsel vaatlusel mitte märgatav, selle eest varjatud
▫ Mis on värsside sisim tähendus?
▫ Ta ei salga oma sisimaid veendumusi.
■ sisimas ‹ka vormis sisimast› (hinge, sisemaailma, selle varjatuima osa kohta)
▫ Ei tea, mis ta sisimas mõtleb.
▫ Sisimas loodan, et ..
▫ Lasen armastusel voolata oma sisimast.

skeem ‹s› 1 tinglik, lihtsustatud graafiline kujutis (nt pilt, joonis), mis kirjeldab mingit protsessi, nähtust, seadme tööd vm
▫ Tähtvere suusaradade skeem.
▫ Joonistage skeem ka paberile.
■ millegi tunnuslikud põhijooned, üldine ülesehitus või iseloom
▫ Näidend vastandab Mehe ja Naise üsna mustvalge skeemi järgi.
2 üldjooneline (tegevus)kava, juhised millegi tegemiseks
▫ Töötasu arestimise skeem.
▫ Rahastamise skeem toimib järgmiselt.
▫ See oli kaval skeem linna petmiseks.
▫ Rahastamisskeem.
▫ Kindlustusskeem.
▫ Äriskeem.

slemm ‹s›
kõnekeelne lenduri, tankisti müts vms peakate
▫ Jalgrattavõistlusel peab kandma slemmi või kaitsekiivrit.
◊ laensõna vene шлем 'kiiver'

slumm ‹s› tihedalt asustatud räämas vaestelinnaosa (suurlinnas)
▫ São Paulo slummides pesitseb narkomaffia.
◊ laensõna inglise slum 'slumm'

slämm ‹s› (bridžis:) mängus kõigi tihide võtmine
= suur slämm (2. täh)
▫ Pakkusime slämmi.
▫ Vastased tahtsid slämmi mängida, kuid ajasid masti kooskõlastuse untsu.
▫ Ühel vastastest oleks olnud võimalus slämmile kahe ässaga kontra panna.
■ (suure slämmi turniiride, nende (üld)võidu kohta hrl tennises)
▫ Ta on segapaarismängus slämmidel triumfeerinud kolmel ja paarismängus kahel korral.
◊ laensõna saksa Schlemm 'slämm' < inglise slam 'slämm'

sm (lühend)
1 seltsimees
▫ Mina küll sm Karu kõnet ei mäleta.
2 soome keeles

Sm (tähis)
keemia samaarium

sofism ‹s› tõene näiv, hrl tühi, tarbetu väide, ilukõneline, retooriline ütlus
▫ Mikk lubas endale paradokside ja sofismide pildumist.
■ loogika vastuolu sisaldav, hrl paradoksaalne väide, teatav pettejäreldus
◊ laensõna saksa Sophismus 'sofism'

somm1 ‹s› kõnekeelne soomlane
▫ 1960-ndatel käisid sommid samuti Rootsis tööl.

somm2 ‹s› Kõrgõzstani ja Usbekistani suurem rahaühik

soodom ‹s› kõnekeelne suur segadus, kaos
▫ Selles soodomas inimesed lausa metsistusid.

soum ‹s›
kõnekeelne vaht
▫ Vaarikad klopitakse suhkruga soumi ja pannakse purki.
◊ laensõna saksa Schaum 'vaht'

spasm ‹s› järsk ja tugev hrl lühiaegne tahtele allumatu valulik lihaste kokkutõmme või suurenenud pingsus
= kramp1 (1. täh)
▫ Lihasspasm.
▫ Soolespasm.
◊ laensõna saksa Spasmus 'spasm' < ladina spasmus 'tõmblus, kramp' < kreeka spasmos 'tõmblus, kramp', sõnast spān 'rebima, tõmbama'

sperm ‹s› suguliselt paljunevate organismide viljastumisvõimeline rakk, mis koosneb ümarast peast ja liikuvast pikast sabast (ehk viburist)
= seemnerakk, spermatosoid, isassugurakk, spermium

spämm ‹s› reklaami, petuteateid vms sisaldavad soovimatud meilid, mis risustavad adressaadi arvutit, mingit veebifoorumit vms
= rämpspost
▫ Tegemist ei ole spämmiga, vaid väga hea otseturundusega.
◊ laensõna inglise spam 'spämm'

stoom ‹s›
kirurgiliselt tekitatud raviotstarbeline ava (nt soolte ja naha ühendamiseks)

sufism ‹s› 8. sajandil tekkinud müstilis-askeetlik suund islamis

sulam ‹s› aine, mis on saadud eri metallide või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel (nt malm on raua ja süsiniku sulam, pronks on vase ja tina sulam)
▫ Metallisulam.
■ (erilaadsete nähtuste, omaduste vms segu või ühenduse kohta)
= suland
▫ Kahe usu sulam.
▫ Õnnelike juhuste sulam.
◊ kirjakeele sõna

summ1 ‹s›
(suur) hulk, trobikond inimesi
▫ Letti ümbritses pidev huviliste summ.

summ2 ‹interj, adv›
annab edasi vette, lumme vm kukkumise või viskamise heli
– SEOTUD SÕNAD: sumdi ‹interj, adv›
◊ kõlasõna

surm ‹s› 1 organismi elutegevuse lakkamine, elu lõppemine
▫ Saime teate isa surmast.
▫ Inimene tahab ergas olla kuni surmani.
▫ Lämbumissurm.
■ (mitmesuguste väljendite koosseisus, sageli isikustatuna)
▫ Surm vihistab oma vikatit.
▫ Tunnen kuklas surma jäist hingust.
▫ Surm seisis suu ääres.
■ (millegi lõppemise, hävingu kohta)
▫ Paljud peavad ühisstarti suusaspordi surmaks.
▫ Surmale määratud piimatööstus.
2 kõnekeelne (väga haige ja viletsa inimese või looma kohta)
▫ Ei sest vanast surmast enam töötegijat ole.
◊ põlissõna soome-ugri: soome surma 'surm', vepsa surm 'surm', mansi sorǝm 'surm'

suum ‹s› sujuvalt muudetava fookuskaugusega objektiiv, mis võimaldab pildistatavaid objekte lähemale tuua
= suumobjektiiv, zoom
▫ Suure suumiga kaamera.
■ kujutise või kuva mastaabi muutmine, suumimine
▫ Isegi maksimaalse suumi juures on teravustamine üllatavalt kiire.
◊ laensõna inglise zoom 'suum'

svamm ‹s› pesukäsn vm pehmest materjalist käsn
= švamm
▫ Paber tuleks märja svammiga tupsutades niiskeks teha.
▫ Geel kantakse suusa tallale svammiga.
▫ Meigisvamm.
■ pehme ja elastne materjal (nt poroloon)
▫ Kreem on keeratavas tuubis ning svammist otsikuga.
▫ Reketil oli svamm all ja näsaline kumm peal.
◊ laensõna saksa Schwamm 'käsn, seen; pesukäsn' (ühisgermaani sõna)

sõim1 ‹s›
kellelegi suunatud (valjuhäälne) labaselt väljendatud halvustus, sõimamine
▫ Ropp sõim ja laim.
▫ Kuulsin mõnda üksikut kritiseerivat sõna, ülejäänu oli labane sõim.

sõim2 ‹s›
1 kuni kolmeaastastele lastele hoidu ja arendust võimaldav asutus
= lastesõim
▫ Laps käib sellest sügisest esimest aastat sõimes.
2 piklik (jalgadel) kast, salv või alus, millesse pannakse loomadele kuivsööt
▫ Hobuse sõimes ei ole heinu.
▫ Nad leidsid Jeesuse sõimes magamas.

sõlm ‹s› 1 köiest, nöörist, paelast vms (seotav) kinnitus või ühendus
▫ Sidusin rätiku kukla taha kõvasti sõlme.
▫ Ta habe oli aetud, lipsul elegantne sõlm.
▫ Õppisin kalamehe sõlmi tegema.
■ sõlmes ‹ka vormis sõlme› (segamini-oleku, keerulise, raskesti toimetuldava olukorra kohta)
▫ Algajal kipuvad aeroobikas käed-jalad sõlme minema.
2 (kõvera, ringikujulise liikumise kohta:) kõrvalepõige otsesuunast
▫ Põgenedes teeb jänes haake ja sõlmi.
■ (lennunduses:) vigurlennu element, mille puhul lennuk sooritab õhus vertikaalse ringi
▫ Sõber lendas päris uljalt, tegi õhus mitmeid sõlmi.
3 millegi ühendav vahelüli, sõlmpunkt või lõikepunkt
▫ Türgi on sõlm Lääne ja Aasia vahel.
▫ Torni puitkonstruktsiooni sõlmed.
▫ Graafi sõlm.
■ (liikluses:) teede ristumiskoht, sõlmpunkt
▫ Transpordiummikuid aitavad vältida kahetasandilised sõlmed.
▫ Põhiline transiitvedude sõlm on Muuga sadam.
■ (mootori vm tehnilise süsteemi osa kohta:) valmistoote mitut detaili ühendav osa või lüli
▫ Iga tehnilise sõlme tööd juhib oma kontroller.
▫ Müüme traktorite varuosi ning teeme sõlmede remonti.
▫ Soojustrassi sõlm.
■ astronoomia taevakeha orbiidi ja seda kirjeldava koordinaadistiku põhitasandi lõikepunkt
▫ Kuu orbiidi sõlmed.
▫ Tõususõlm.
■ (keskse, lahendust vajava asjaolu kohta)
▫ Elamu probleemi sõlm oli ehk kõige enam arhitektuurne.
4 haiguslik tihenenud koht nahal või koes, sõlmekujuline moodustis või tihend
= paapul, sõlmeke
▫ Tihked valulikud sõlmed kaenla all.
▫ Põletikuliste sõlmede pigistamine toob enamasti kahju kui kasu.
■ varre tihenenud osa, millele leht kinnitub
▫ Kõrreliste vars koosneb sõlmedest ja õõnsatest sõlmevahedest.
5 (laeva, tuule vm kiiruse mõõtühik:) üks meremiil tunnis
▫ Laeva maksimaalne kiirus on 18 sõlme.
▫ 60 sõlmeni ulatuv tormituul.
◊ põlissõna soome-ugri: soome solmu 'sõlm', mokša śulma 'sõlm', ungari csomó 'sõlm; muhk, mõhn; hunnik; kimp'

sõnum ‹s› mobiiltelefoni või arvuti teel saadetud (lühike) tekst
▫ Ka bussis oli telefon kõnedest ja sõnumitest punane.
■ see, mis kellelegi (uudisena, kinnitusena) teatatakse, edastatav (lühike) infolõik
= teade (1. täh)
▫ Jaanuar algab ärevate sõnumitega sõjatandrilt.
▫ Minu soovituse peamine sõnum võiks olla – suhtle inimestega.
▫ Kristliku sõnumiga saade.

sõrm ‹s› üks viiest inimese käelaba pulgataolisest esiosast
= näpp
▫ Trahvi ei tehtud, viibutati vaid hoiatavalt sõrme.
■ sõrmes ‹ka vormides sõrme, sõrmest› (sõrmuse kandmisega seoses)
▫ Mitu sõrmust samas sõrmes.
▫ Noorpaarile pandi sõrmused sõrme.
▫ Tõmbasin sõrmuse sõrmest.
■ (ahvi ülajäseme vastava osa kohta)
■ sõrmkinda vastav osa
■ (masinas, mootoris:) varvakujuline ühendus- või kinnitusdetail
▫ Kolvisõrm.
◊ põlissõna läänemeresoome-mordva: soome sormi 'sõrm', saami suorbma 'sõrm', mokša sur 'sõrm'

sõõm ‹s› 1 korraga neelatav kogus mingit vedelikku, suutäis (midagi joodavat)
= lonks
▫ Külaline rüüpas sõõmu konjakit.
▫ Ta kustutas ahnete sõõmudega janu.
▫ Jõin kohvi ühe sõõmuga ära.
2 korraga kopsudesse tõmmatav (või väljapuhutav) kogus õhku
▫ Hingan sõõmu värket õhku.
■ sigaretist, piibust korraga suhu tõmmatav kogus tubakasuitsu vm mõnuainet
= mahv
▫ Jana hingab sisse sõõmu kanepiõie suitsu.
■ (millegi värskendava, uudse kohta)
▫ Teie muusika oli kui sõõm vabadust.
◊ põlissõna läänemeresoome-mordva: soome siemaista 'lonksata, rüübata', liivi sēmḑa 'piim', ersa śimems 'jooma'

sööm ‹s› söömine; sööming
= sööma2
▫ Olen alati olnud väikse söömaga.
▫ Söömad söödud, joomad joodud.