[EKS] Eesti keele sõnaraamat

sähvima 1 (valgusnähtuse või helenduse kohta:) korduvalt äkiliselt välkuma
▫ Äikesenooled sähvisid pilvede vahel.
▫ Fotograafide välklambid sähvisid.
▫ Tulede sähvides saabus kiirabi.
■ (silmade, pilgu kohta ühenduses seal väljenduva tugeva tundega)
= sähvama (2. täh), sähvatama (1. täh)
▫ Naise silmis sähvis ikka kahtlus ja ettevaatus.
2 korduvate kiirete liigutustega midagi tegema, kiiresti edasi-tagasi liikuma
▫ Esimees sähvib ringi nagu välk.
▫ Suur nuga sähvis ning kook oli lõigatud.
■ (korduvalt) midagi järsult, teravalt või tigedalt ütlema
▫ „Käige põrgusse!” sähvis kaunis Kamille.