[EKS] Eesti keele sõnaraamat

sõlm ‹s› 1 köiest, nöörist, paelast vms (seotav) kinnitus või ühendus
▫ Sidusin rätiku kukla taha kõvasti sõlme.
▫ Ta habe oli aetud, lipsul elegantne sõlm.
▫ Õppisin kalamehe sõlmi tegema.
■ sõlmes ‹ka vormis sõlme› (segamini-oleku, keerulise, raskesti toimetuldava olukorra kohta)
▫ Algajal kipuvad aeroobikas käed-jalad sõlme minema.
2 (kõvera, ringikujulise liikumise kohta:) kõrvalepõige otsesuunast
▫ Põgenedes teeb jänes haake ja sõlmi.
■ (lennunduses:) vigurlennu element, mille puhul lennuk sooritab õhus vertikaalse ringi
▫ Sõber lendas päris uljalt, tegi õhus mitmeid sõlmi.
3 millegi ühendav vahelüli, sõlmpunkt või lõikepunkt
▫ Türgi on sõlm Lääne ja Aasia vahel.
▫ Torni puitkonstruktsiooni sõlmed.
▫ Graafi sõlm.
■ (liikluses:) teede ristumiskoht, sõlmpunkt
▫ Transpordiummikuid aitavad vältida kahetasandilised sõlmed.
▫ Põhiline transiitvedude sõlm on Muuga sadam.
■ (mootori vm tehnilise süsteemi osa kohta:) valmistoote mitut detaili ühendav osa või lüli
▫ Iga tehnilise sõlme tööd juhib oma kontroller.
▫ Müüme traktorite varuosi ning teeme sõlmede remonti.
▫ Soojustrassi sõlm.
■ astronoomia taevakeha orbiidi ja seda kirjeldava koordinaadistiku põhitasandi lõikepunkt
▫ Kuu orbiidi sõlmed.
▫ Tõususõlm.
■ (keskse, lahendust vajava asjaolu kohta)
▫ Elamu probleemi sõlm oli ehk kõige enam arhitektuurne.
4 haiguslik tihenenud koht nahal või koes, sõlmekujuline moodustis või tihend
= paapul, sõlmeke
▫ Tihked valulikud sõlmed kaenla all.
▫ Põletikuliste sõlmede pigistamine toob enamasti kahju kui kasu.
■ varre tihenenud osa, millele leht kinnitub
▫ Kõrreliste vars koosneb sõlmedest ja õõnsatest sõlmevahedest.
5 (laeva, tuule vm kiiruse mõõtühik:) üks meremiil tunnis
▫ Laeva maksimaalne kiirus on 18 sõlme.
▫ 60 sõlmeni ulatuv tormituul.
◊ põlissõna soome-ugri: soome solmu 'sõlm', mokša śulma 'sõlm', ungari csomó 'sõlm; muhk, mõhn; hunnik; kimp'