‹s› 1 ‹hrl omastavas täiendiga› millegi keskmine või sisemine osa ▫ Luku südamik. ▫ Vahetatava südamikuga pliiats. ▫ Kamina südamik on ehitatud tavalistest kaminakividest. ▫ Tuumareaktori südamik. ■ (taimel:) õie, vilja vm keskmine osa ▫ Seemnetest ja südamikest puhastatud õunad. ▫ Oranži südamikuga violetsed porgandid. ■ maa-ala, linna, hoone vm keskosa; (tegevuse vm) kese = süda (3. täh) ▫ Ladina kvartali südamik on kunagine kloostriõuede ala Vene tänava ääres. ▫ Festivali südamikuks on Mihkli talu, kus rehetoas jämmitakse. ■ elektromagnetilise seadise või seadme magnetmähisega ümbritsetud ferromagnetiline osa 2millegi peamine sisu, oluline mõte või tähendus; millegi põhiolemus = tuum (2. täh) ▫ Selle probleemi südamikku ei puudutatudki.