[EKS] Eesti keele sõnaraamat

süttima 1 (leegiga) põlema hakkama või minema
= tuld võtma (2. täh)
▫ Korstna lõõrides süttis tahm.
▫ Maja süttis põlema.
▫ Tuli süttis kodutute joomapaigas.
2 (valgusallika, valguse kohta:) valgust andma, helendama hakkama
▫ Kippus hämarduma, akendes süttisid tuled.
▫ Tablool süttivad korruste numbrid.
3 (tunnete, mõtete vms kohta:) kelleski algust saama, (ootamatult, hooga) puhkema; tundeid, mõtteid (pilguga) väljendama hakkama
▫ Minu peas süttis üks mõte.
▫ Hele silmis süttis elujanu.
▫ Peremehe silmis süttis viha.
■ ‹millest› millestki innustuma, millegi peale ägedalt reageerima; ägestuma või ägenema
= põlema minema, tuld võtma (2. täh)
▫ Selle peale Marit süttiski.
▫ „Mis? Mis?” süttis mees.