[EKS] Eesti keele sõnaraamat

sabin ‹s› 1 (kerge) vihmahoog, väike vihmasadu
= vihmasabin
▫ Vihmahood, mis enne olid kerged sabinad, muutusid pikemaks ja jämedamaks.
■ (vihmasaju) vaikne kõlatu ühetooniline heli
▫ Vihma monotoone sabin mõjus uinutavalt.
2 ‹hrl sisekohakäänetes› pingest, millegi ootusest lähtuv (kerge) ärevus, pabistamine
= pabin
▫ Olin nii sabinas, et unustasin küsida.
▫ Enesetunne on hea, kuid väike sabin on ikka sees.
■ tõtlev edasi-tagasi liikumine, (paljude osaliste) ärev askeldamine
= sibin-sabin, sagin, sigin-sagin
▫ Läheb lahti üleüldine sabin.