‹s› võime või omadus kedagi veedelda, ligi tõmmata või lummata, paljudele meeldida = võlu (1. täh), veetlus ▫ Naiselik sarm. ▫ Juhanis oli sarmi. ◊ laensõnaprantsusecharme 'sarm, võlu, veetlus' < ladinacarmen 'laul, ütlus, võluvormel' ‣ Johannes Aavik1914