‹adj› 1füüsilisele jõule, survele vms vastupanu osutav, tugev ja painutatav (või venitatav), mitte kergesti purunev ega pehme ▫ Sitke kehaehitusega mees. ■ (aine kohta:) tiheda koostisega, veniv ja kleepuv ▫ Sõtku sile ja sitke tainas. ▫ Kingade külge kleepus sitke savi. ■ (toidu kohta:) raskesti näritav või pooltoores, mitte pehme = vintske ▫ Liha jäi praadimisel sitkeks. 2vaimujõult, iseloomult tugev, raskustele vastupanev, mitte (kergelt) allaandev = visa (1. täh), vintske (2. täh) ▫ Meie edu tagas sitke kaitsemäng. ▫ Sitke vastupanu. ▫ Astronaudid on väga sitked vennad. – SEOTUD SÕNAD: sitkelt ‹adv›, sitkus ‹s› ◊ põlissõnaläänemeresoome-saami: soomesitkeä 'sitke, visa', vepsasitked 'sitke', saamidađgat 'kindel, tugev'