‹s› (bridžis:) mängus kõigi tihide võtmine = suur slämm (2. täh) ▫ Pakkusime slämmi. ▫ Vastased tahtsid slämmi mängida, kuid ajasid masti kooskõlastuse untsu. ▫ Ühel vastastest oleks olnud võimalus slämmile kahe ässaga kontra panna. ■ (suure slämmi turniiride, nende (üld)võidu kohta hrl tennises) ▫ Ta on segapaarismängus slämmidel triumfeerinud kolmel ja paarismängus kahel korral. ◊ laensõnasaksaSchlemm 'slämm' < ingliseslam 'slämm'