[EKS] Eesti keele sõnaraamat

KasutajaleLühendid@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

nitts
füüsika heledusühiku (kandelat ruutmeetri kohta) endine nimetus
HEA TEADA Tähis nt.
laensõna inglise nit 'nitt' (ladina sõnast nitēre 'särama, hiilgama')
sitt
M
1skõnekeelne looma või inimese väljaheide, roe; sõnnik (põllu väetisena)
Ruum haises kuse ja sita järele.
Koerasitt.
Lehmasitt.
Põllule veeti sitta.
■ ‹skõnekeelne millegi räpased, reostavad jäätmed (nt tolm, sodi, praht), mustus, räpp
Patareid ei olnud mingit sitta välja ajanud.
2skõnekeelne miski, mis on täiesti halb või ebameeldiv, mis pole midagi väärt
Olen kaelani sitas.
Inimesed kirjutavad siia täielikku sitta.
■ ‹adjkõnekeelne täiesti halb või ebameeldiv, selline, mis pole midagi väärt
Ah, sitt on kogu see elu.
Sitt lugu!
3 sittagieitusegakõnekeelne üldse, (mitte) vähematki
Sa ei tea rokist sittagi!
põlissõna uurali: soome sitta 'roe; mustus, räpp', komi sit 'roe, sõnnik', sölkupi tüt 'prahihunnik; roe'
šnitt
M
s
kõnekeelne millegi üldilme (mis millestki lähtub), mingi eriline võte vms
Keskaegse šnitiga särk.
Meil on välja kujunenud n-ö oma šnitt – tõstetud peenrad.
laensõna saksa Schnitt 'lõige; mood' (sõnast schneiden 'lõikama')
– VÄLJENDID: šnitti võtma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur