[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

nitt ‹s›
füüsika heledusühiku (kandelat ruutmeetri kohta) endine nimetus
○ HEA TEADA Tähis nt.
◊ laensõna inglise nit 'nitt' (ladina sõnast nitēre 'särama, hiilgama')
sitt
M
1 ‹s› kõnekeelne looma või inimese väljaheide, roe; sõnnik (põllu väetisena)
▫ Ruum haises kuse ja sita järele.
▫ Koerasitt.
▫ Lehmasitt.
▫ Põllule veeti sitta.
■ ‹s› kõnekeelne millegi räpased, reostavad jäätmed (nt tolm, sodi, praht), mustus, räpp
▫ Patareid ei olnud mingit sitta välja ajanud.
2 ‹s› kõnekeelne miski, mis on täiesti halb või ebameeldiv, mis pole midagi väärt
▫ Olen kaelani sitas.
▫ Inimesed kirjutavad siia täielikku sitta.
■ ‹adj› kõnekeelne täiesti halb või ebameeldiv, selline, mis pole midagi väärt
▫ Ah, sitt on kogu see elu.
▫ Sitt lugu!
3 sittagi ‹eitusega› kõnekeelne üldse, (mitte) vähematki
▫ Sa ei tea rokist sittagi!
◊ põlissõna uurali: soome sitta 'roe; mustus, räpp', komi sit 'roe, sõnnik', sölkupi tüt 'prahihunnik; roe'
šnitt
M
‹s›
kõnekeelne millegi üldilme (mis millestki lähtub), mingi eriline võte vms
▫ Keskaegse šnitiga särk.
▫ Meil on välja kujunenud n-ö oma šnitt – tõstetud peenrad.
◊ laensõna saksa Schnitt 'lõige; mood' (sõnast schneiden 'lõikama')
– VÄLJENDID: šnitti võtma

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur