[EKS] Eesti keele sõnaraamat

soon ‹s› 1 ‹hrl mitmuses› inimese ja loomade torujas õõneselund, mida mööda voolab veri või lümf, vere- või lümfisoon
▫ Jämedate siniste soontega sääred.
▫ Sooned olid laubal lõhkemas.
■ ‹hrl mitmuses› (kõõluste ja lihaste kohta)
▫ Liigeste ja soonte haigused.
▫ Valu algab öösiti ja hommikuks on kõik sooned kanged.
▫ Kuklasooned.
■ soontes (esineb väljendites, mis kirjeldavad kellegi olemust, sisemisi tundeid, kalduvusi või päritolu)
▫ Reinu soontes voolab kalameheveri.
▫ Tüdruku soontes voolab võõras veri.
▫ Und ei tulnud, imelik kihelus oli soontes.
2 (putukatel, ämblikel jt lülijalgsetel:) torukesekujuline hingamiselund
= õhusoon, trahhee (1. täh)
3 (taimedel:) puiduosa torukesekujuline osa, mida mööda liigub vesi
= juhtsoon, trahhee (2. täh)
4 pikk joont meenutav sisselõige, õnarus või süvend (nt renn, vagu)
▫ Puhasta suusapõhja soon nn soonepulgaga.
▫ Valgel kivil looklevad pruunikaspunased sooned.
■ vee kulgemise tee maapõues või maapinnal
= veesoon (1. täh)
▫ Soone kohale ehitati sild.
▫ Allikasoon.
▫ Voolusoon.
■ maakoorelõhet täitev mineraalide, kivimite vm lasund
▫ Valge kvartsi soon.
▫ Maagisoon.
■ juhtme või kaabli voolu juhtiv, hrl vasest, alumiiniumist või nende sulamist valmistatud, kaitsekihiga isoleeritud osa
= kaablisoon
▫ Kolme soonega kaabel.
◊ põlissõna uurali: soome suoni 'soon', komi se̮n 'soon, kõõlus', sölkupi če̮n 'soon, kõõlus'. Lähedane sõna on olemas indoeuroopa keeltes