‹adj› 1ühiskonna, selle osade ja inimestega ning nende vastastikuste suhetega seotud, ühiskonnas esinev = ühiskondlik ▫ Füüsiline heaolu mõjutab psüühilist ja sotsiaalset heaolu ning vastupidi. ▫ Sotsiaalne kihistumine. ▫ Wagneri nimi kütab Saksamaal üles tugevaid poliitilisi ja sotsiaalseid kirgi. ■ ühiskonna vähem kaitstud osade huve ja vajadusi arvestav, sellesse puutuv (nt rahaliselt toetav) ▫ Sotsiaalne hoolekanne. ▫ Sotsiaalsed tagatised. 2teiste inimestega, mingi inimrühmaga seltsiv, ühise tegevuse, üritusega vms seotud ▫ Lapse sotsiaalne areng. ▫ Sotsiaalne ühistegevus. – SEOTUD SÕNAD: sotsiaalselt ‹adv›, sotsiaalsus ‹s› ◊ laensõnasaksasozial 'sotsiaalne' < prantsusesocial 'sotsiaalne' < ladinasociālis 'seltsimehelik, seltsiv, sõbralik; liidus olev, liitlaslik' (sõnast socius 'ühine; liidus olev')