[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 2 artiklit
sugu1 ‹s›
1 kumbki neist kahest rühmast, kelleks isendid sugurakkude ja -elundite kahetaolisuse põhjal jagunevad, hrl mehed või naised (isased või emased)
= sugupool
▫ Ankeeti tuleb märkida ka vanus ja sugu.
▫ Sugu vahetama.
▫ Sugude võrdõiguslikkus.
■ inimeste, loomade ja taimede omadus eristuda nais- ja meessooks või emas- ja isasorganismiks, sigimist võimaldav rakkude, elundite ja isendite kahetaolisus
= bioloogiline sugu
2 mingite omaduste poolest sarnased, ühte liiki inimesed (nt ühest seisusest, rahvast, põlvkonnast)
▫ Soome sugu rahvad.
▫ Järeltulev sugu.
▫ Aadlisugu.
▫ Talupojasugu.
■ ühistest esivanematest põlvnevad isikud
= suguvõsa, suguselts
▫ Peres polnud ühtegi last ja abielupaari surmaga lõppes ka nende sugu.
▫ Ta on kuulsast soost.
■ vananenud liik, sort
✉Sellepeale keetnud tark üheksat sugu rohtudest, mis ta salamahti kuuvalgel korjanud, rammujooki.. F. R. Kreutzwald
3 keel grammatiline kategooria (nt ladina, prantsuse, saksa keeles), mille järgi nimisõnad jagunevad klassidesse ja millest oleneb nimisõnaga ühilduva sõna esinemise kuju; selle kategooria alusel moodustuv sõnaklass
▫ Eesti keeles sugusid pole.
■ loogika mõistete, esemete või nähtuste klass, kuhu kuulub käsitletav kitsamat liiki mõiste, ese või nähtus
1 kumbki neist kahest rühmast, kelleks isendid sugurakkude ja -elundite kahetaolisuse põhjal jagunevad, hrl mehed või naised (isased või emased)
= sugupool
▫ Ankeeti tuleb märkida ka vanus ja sugu.
▫ Sugu vahetama.
▫ Sugude võrdõiguslikkus.
■ inimeste, loomade ja taimede omadus eristuda nais- ja meessooks või emas- ja isasorganismiks, sigimist võimaldav rakkude, elundite ja isendite kahetaolisus
= bioloogiline sugu
2 mingite omaduste poolest sarnased, ühte liiki inimesed (nt ühest seisusest, rahvast, põlvkonnast)
▫ Soome sugu rahvad.
▫ Järeltulev sugu.
▫ Aadlisugu.
▫ Talupojasugu.
■ ühistest esivanematest põlvnevad isikud
= suguvõsa, suguselts
▫ Peres polnud ühtegi last ja abielupaari surmaga lõppes ka nende sugu.
▫ Ta on kuulsast soost.
■ vananenud liik, sort
✉Sellepeale keetnud tark üheksat sugu rohtudest, mis ta salamahti kuuvalgel korjanud, rammujooki.. F. R. Kreutzwald
3 keel grammatiline kategooria (nt ladina, prantsuse, saksa keeles), mille järgi nimisõnad jagunevad klassidesse ja millest oleneb nimisõnaga ühilduva sõna esinemise kuju; selle kategooria alusel moodustuv sõnaklass
▫ Eesti keeles sugusid pole.
■ loogika mõistete, esemete või nähtuste klass, kuhu kuulub käsitletav kitsamat liiki mõiste, ese või nähtus
sugu2 ‹adv›
1 harv natuke, veidi, pisut
▫ Olen sugu väsinud.
2 ‹eitusega› harv üldse(gi), põrmugi; hoopiski
✉Aga üks on kindel, et pilti pole sugu mitte ollagi. Arvo Valton
1 harv natuke, veidi, pisut
▫ Olen sugu väsinud.
2 ‹eitusega› harv üldse(gi), põrmugi; hoopiski
✉Aga üks on kindel, et pilti pole sugu mitte ollagi. Arvo Valton
