[EKS] Eesti keele sõnaraamat

suruma 1 oma raskusega, survega millelegi vajutama, midagi (mingisse asendisse või mingis suunas) pressima
= rõhuma
▫ Surus mütsi sügavasti pähe.
▫ Poisid surusid aerudele.
▫ Suru gaas põhja!
▫ Naabrinaine surus kõrva vastu ust, et paremini kuulda.
▫ Ema surus lapse kõvasti vastu rinda.
▫ Poisike surub sõrmed rusikasse.
▫ Müts surub juustele.
■ (kuhugi toppides või pistes; vaevaga mahutades)
▫ Surus jalad sussidesse.
▫ Patsient surub arstile ümbriku pihku.
▫ Meid suruti kuuekesi kupeesse.
■ (hillitsetud, vihase, vaevalise rääkimise kohta)
▫ Mees surus vihase vandesõna suust.
▫ Haige surub sõnu vaevaliselt suust.
■ (võrkpallis:) ettetõstetud palli järsu alla suunatud löögiga üle võrgu lööma, ründelööki sooritama
2 pingutama; pingutades edasi liikuma
▫ Surus sammu kiiremaks.
▫ Rattur surub vastutuult kodu poole.
■ summutama, takistama, tagasi hoidma
▫ Rääkisime sosinaks surutud häälel.
3 jõudu, mõju rakendades midagi läbi viima, tegema
▫ Partei surus oma kandidaadi linnapeaks.
▫ Talle on liiga palju kohustusi kaela surutud.
▫ Tasapisi õnnestus konkurendid kõrvale suruda.