[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 30 artiklit

autasustamine ‹s›
1 autasu (nt medali, teenetemärgi, preemia) kätteandmise tseremoonia, üritus vms
▫ Autasustamisel surus võitjate kätt president ise.
▫ Võistluste start on kell 13, autasustamine kell 17.
2 autasu määramine kellelegi
▫ Heino esitati autasustamiseks mitu aastat järjest.
brutaalne
M
‹adj›
toores, jõhker
▫ Valitsus surus meeleavalduse maha brutaalse vägivallaga.
– SEOTUD SÕNAD: brutaalsus ‹s›
◊ laensõna saksa brutal 'jõhker, loomalik, brutaalne' < hilisladina brūtālis 'arulage, loomalik' (sõnast brūtus 'kohmakas, nüri, rumal')
⌘ hambaid risti suruma
kannatama, kõvasti vaeva nägema, tugevasti pingutama, pingutusega ennast valitsema
▫ Kui raskeks läks, surusin hambad risti, aga võistlust ei katkestanud.
▫ Kirkel oli hirmus valus, kuid ta surus hambad risti ega kaotanud isegi teadvust.
▫ Surume hambad risti ja läheme vastikule päevale vastu.
harali
M
‹adv›
harudena laiali, mitmesse suunda, mitmes suunas laiali
▫ Mees surus harali sõrmed oma juuksepahmakasse.
▫ Haabade oksad hoiavad harali.
kannikas
M
‹s›
1 ‹hrl mitmuses› kõnekeelne tuhar
= kann3
▫ Minikleit paljastas kannikad.
▫ Pikaajalisest istumisest kangestunud kannikad.
2 leiva- või saiapätsi otsatükk, leiva- või saiakonts; üle terve pätsi lõigatud paks leiva- või saiaviil
▫ Vanaema surus leivapätsi vastu rinda ja lõikas mulle paksu kannika.
▫ Saiakannikas.
■ (väljendites toidu, elatise vm sissetuleku kohta)
▫ Aeg aitab konna mättale ja kehva kannikale.
kaotaja
‹s› see, kes on millegi kaotanud või millestki ilma jäänud
▫ Rahakoti kaotaja tänas ausaid leidjaid südamest.
▫ Mängu võitja surus kaotajal kätt.
▫ Eelmiste valimiste uustulnuk osutus seekord suurimaks kaotajaks.
■ ‹adj› kaotav
▫ Maksuamet jäi vaidluses kaotajaks pooleks.
kuklakarvad
M
pl
kuklas olevad karvad (nii loomal kui inimesel)
▫ Ilvesepoeg surus käpad emailvese kuklakarvadesse.
▫ Mees lasi juuksuril kuklakarvu kärpida.
lobist [lob´ist] ‹s›
inimene, kelle tööülesanne on mõjutada poliitikuid, seadusandjaid vm otsustajaid
▫ Reklaamifirma värbas lobistid ning surus oma variandi läbi.
▫ Lennufirma ost riigi poolt oli lobistide puhas võit.
lõuapära
M
‹hrl mitmuses› lõualuu kaelapoolne osa
▫ Tal on kõrged põsesarnad ja tugevad lõuapärad.
▫ Surus lõuapärad kõvasti kokku.
ninapidi
M
‹adv›
1 ninaga, ninad vastamisi või ninast
▫ Surus kassipoja ninapidi piimakaussi.
▫ Autod sõitsid ninapidi kokku.
2 millegagi tegevuses, kellegagi lähestikku (koos)
▫ Poiss oli terve päeva ninapidi arvutis.
▫ Kui me kogu aeg ninapidi koos oleksime, siis me võib-olla ei olekski enam abielus.
parter
M
‹s›
1 teatri, kontserdimaja vm vaatesaali põrand ja selle istekohad
▫ Rõdult on hea näha, mis toimub laval ja parteris.
2 terviklikult kujundatud avar murune aia- või pargiosa, kus on purskkaev, lilli, skulptuure
▫ Terrasside ja parterite kaunistuseks kasutatavad kujud ja vaasid.
3 ‹hrl sisekohakäänetes› (maadluses:) toengpõlvitus vm lubatud matile toetuv asend (põlvili, kõhuli, küljeli, sillas)
▫ Alexander ihkas vastast parterisse murda.
▫ Ta rabeles parterist välja ning surus ungarlase enda alla.
◊ laensõna saksa Parterre 'alumine korrus; parter' < prantsuse parterre 'lillead, lillepeenar; parter; publik' (sõnaühendist par terre 'maad mööda')
– peale suruma ‹v›
1 kellelegi millekski survet avaldama, kedagi tagant sundima; jõudsalt või vägisi peale tulema, end peale sundima
= peale pressima (1. täh)
▫ Ta surus oma tõde peale.
▫ Tähtaeg surub peale.
▫ Uued tööd suruvad peale.
2 füüsilist survet avaldama, lükkama, vajutama vms
= peale pressima (2. täh)
▫ Jää surus peale, lõpuks laev purunes.
⌘ Praha kevad
liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini, katse üles ehitada nn inimnäoline sotsialism
○ HEA TEADA Praha kevade surus maha Nõukogude Liidu juhitud sõjaväe sissetung Tšehhoslovakkiasse.
puseriti
M
‹adv›
(hammaste asetuse kohta:) eri suundades viltu, mitte (tiheda) sirge reana; risti-rästi, läbipõimunult
▫ Alumine hambakaar on puseriti.
▫ Hiljem lõikunud tarkusehammas surus teised hambad puseriti.
▫ Puseriti kasvanud männijändrik.
■ segamini, sassi(s), mitte nii nagu vaja
▫ Ketsipaelad läksid puseriti.
puuhaamer
M
puidust haamer
▫ Surus lauad tappidesse ja koputas puuhaamriga kokku.
põlevkivigaas
M
põlevkivist selle termilisel töötlemisel saadav põlevgaas
○ HEA TEADA Odavam maagaas surus Eestis põlevkivigaasi turult välja. Selle tootmine lõpetati aastast 1987.
⌘ põlvili suruma
kedagi alistama, võitma; laostama, ruineerima
▫ Lemerre'i rõõmustas mängijate võime raskes olukorras vastased põlvili suruda.
▫ Pangakrahh surus saareriigi põlvili.
ribi
M
‹s›
1 kõnekeelne rindkere paariline kaarjas skeletiosa, mis on taga kinnitunud selgroo, ees rinnaku külge
= roie, ribikont
▫ Ribid valutasid.
▫ Ribi kasvas valesti kokku.
▫ Mees surus talle püstoli ribide vahele.
■ (toiduna:) sea vm looma ribitükk
▫ Praetud ribi.
▫ Grillribi.
2 pikk kitsas (ja õhuke) toestav, kuju andev vms konstruktsioonielement (nt päevavarjul)
▫ Palmimaja ribid olid sisse vajunud.
▫ Vihmavarju ribid.
▫ Radiaatoriribi.
■ taimse või loomse koe soonjas kõrguv paksend (nt seenekübaral, teokarbil)
▫ Ogaliste ribidega teokarp.
■ mäe või mäeaheliku nõlval asuv pikk ülespoole suunduv kõrgendik
▫ Mäeküljel on näha kolm ribi, mis tõusevad kaljudest tipuharjale.
▫ Mäeribi.
3 järjestikku asetatud püünised (nt õnged, kalavõrgud)
▫ Õngeribi.
■ (silmuskudumisel:) kaks edasi-tagasi parempidi kootud rida, mis annab ribilise kirja
▫ Koo ribi edasi-tagasi kuni 10 cm.
◊ laensõna alamsaksa ribbe v baltisaksa Ribbe 'roie, ribi' (ühisgermaani sõna)
rünnatu
M
‹s›
isik, keda rünnati
▫ Rünnatu sattus raevu ja surus koera maha.
rüselema
M
tihedalt koos olles üksteise külge puutudes tõuklema, tõugeldes trügima
= rüsima
▫ Kõik hakkasid rüselema trepi poole.
▫ Lambakari surus end rüseledes aedikust välja.
■ kätega üksteisest haarates, käsitsi kaklema või võitlema
= kähmlema
▫ Kui algul rüseles rohkem mehi, siis lõpuks jäid lööma vaid Kirill ja Kevin.
sihtima
M
1 midagi millegi või kellegi poole suunama, mingis suunas juhtima, vajalikku asendisse seadma (hrl millegi tabamise eesmärgil)
▫ Täpselt sihitud kannahoop.
▫ Mees laadis püssi, sihtis ja surus päästikule.
▫ Pilk sihtis pluusikaelusest sisse.
▫ Kaamerad sihivad teda kõikjalt.
■ käega, sõrmega vm abil millelegi, mingisse suunda näitama või osutama
▫ Ema sihtis sõrmega mehe poole.
▫ Pöörasin pilgu sinnapoole, kuhu sihtis peremehe labidavars.
■ pilguga, silmadega uurivalt, hindavalt silmitsema
▫ Silmad sihtisid helendavaid tähti.
■ sõnu, kriitikat vms kellegi või millegi pihta suunama
▫ Kellele su sõnad on sihitud?
2 mingit eesmärki, sihti taotlema; kuhugi või millegi poole püüdlema
▫ Meeskond sihib nii karikavõitu kui ka meistritiitlit.
▫ Neljast kaks sihivad minna edasi õppima.
■ millelegi vihjates midagi taotlema, sellest kaudselt mõista andma
▫ Ma ei taipa, kuhu sa sihid.
suruma
M
1 oma raskusega, survega millelegi vajutama, midagi (mingisse asendisse või mingis suunas) pressima
= rõhuma
▫ Surus mütsi sügavasti pähe.
▫ Poisid surusid aerudele.
▫ Suru gaas põhja!
▫ Naabrinaine surus kõrva vastu ust, et paremini kuulda.
▫ Ema surus lapse kõvasti vastu rinda.
▫ Poisike surub sõrmed rusikasse.
▫ Müts surub juustele.
■ (kuhugi toppides või pistes; vaevaga mahutades)
▫ Surus jalad sussidesse.
▫ Patsient surub arstile ümbriku pihku.
▫ Meid suruti kuuekesi kupeesse.
■ (hillitsetud, vihase, vaevalise rääkimise kohta)
▫ Mees surus vihase vandesõna suust.
▫ Haige surub sõnu vaevaliselt suust.
■ (võrkpallis:) ettetõstetud palli järsu alla suunatud löögiga üle võrgu lööma, ründelööki sooritama
2 pingutama; pingutades edasi liikuma
▫ Surus sammu kiiremaks.
▫ Rattur surub vastutuult kodu poole.
■ summutama, takistama, tagasi hoidma
▫ Rääkisime sosinaks surutud häälel.
3 jõudu, mõju rakendades midagi läbi viima, tegema
▫ Partei surus oma kandidaadi linnapeaks.
▫ Talle on liiga palju kohustusi kaela surutud.
▫ Tasapisi õnnestus konkurendid kõrvale suruda.
suurus2 ‹s›
vananenud hommikueine, pruukost; kerge eine
▫ Külalised paluti suurust võtma.
■ vananenud loomatoit või loomadele antav lisatoit (jahu vms)
▫ Hobused krõmpsutasid suurust.
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome suurus, vepsa surus, vadja suurus
– tagasi suruma ‹v›
1 (haigutust, pisaraid, naeru vms) tagasi hoidma
▫ Püüdsin haigutust tagasi suruda.
▫ Helen surus naeratuse tagasi.
2 jõuga taganema sundima
▫ Vastase väeriismed suruti sisemaale tagasi.
▫ Eriüksuslased surusid rahvast tagasi.
tahtejõud
M
suutlikkus sihikindlalt püüelda, jõud ennast sundida
▫ Mehe näost kiirgas tahtejõudu ja sihikindlust.
▫ Ta surus masenduse tahtejõuga maha.
◊ tõlkelaen saksa Willenskraft
tugevasti
M
‹adv›
1 suure jõuga, jõuliselt
= kõvasti (1. täh), tugevalt (1. täh)
▫ Poiss surus tugevasti õpetaja kätt.
2 tihedalt, järeleandmatult (millegi küljes), mingitele mõjudele vastupidavalt
= kindlalt (1. täh), kõvasti (2. täh), tugevalt (2. täh)
▫ Puu on juurtega tugevasti mullas.
3 suurel määral, väga palju, intensiivselt
= tugevalt (3. täh)
▫ Hakkas tugevasti sadama.
vadin
M
‹s›
1 kiire elav rääkimine
= jutuvadin, jutuvada
▫ Köögist kostab lapse rõõmsat vadinat.
2 harv vudin
▫ Karl surus mütsi pähe ja läks vadinal kodu poole tagasi.
◊ kõlasõna
vool ‹s›
1 vee vm vedela (või peeneteralise) aine (hoogne) liikumine ühes suunas; selliselt liikuv vesi vms
= voog (3. täh)
▫ Vool viis meid endaga kaasa.
▫ Ta jutt vulises nagu kiire vooluga oja.
▫ Veevool.
▫ Mudavool.
■ gaasi, õhu vms liikumine; liikuv gaas, õhk vms
= voog (3. täh)
▫ Külma õhu vool.
2 elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas
= elektrivool
▫ Voolu pole hommikust saadik.
3 suure hulga inimeste, samalaadsete esemete, nähtuste vms ühtlane katkematu järgnemine, ühes suunas liikumine, pidev kulg; selliselt liikuv hulk
= voog (1. täh)
▫ Ründajate vool surus end väravast sisse.
▫ Autode vool ei lakanud.
▫ Mõttevool.
■ (suure hulga inimeste rände, ümberasumise kohta)
▫ Sisserändajate vool.
▫ Põgenikevool.
■ (aja, elu kulgemise kohta)
4 eriilmeline suundumus või ajajärk, suund või liikumine
▫ Uued voolud kirjanduses.
– välja suruma ‹v›
survet avaldades kuskilt kõrvaldama või eemale tõrjuma; autot vms talle pidevalt ligi või külge sõites teelt kõrvale sundima
▫ Kohalikud tootjad surutakse turult välja.
▫ Kirjakeel pole murdeid välja surunud.
▫ Suurfavoriit suruti rajalt välja juba esimeses kurvis.
■ surudes, muljudes või pigistades mingit ainet kuskilt eemaldama
▫ Enne sulgemist tuleb külmutuskotist õhk välja suruda.
▫ Surus punnist õrnalt mäda välja.
■ kitsast kohast pingutusega välja päästma
▫ Priske emand pidi end toolist käte-jalgade jõul välja suruma.
– üles suruma ‹v›
1 hinda vms suureks ajama, kasvama panema
▫ Rahaturu likviidsuskriis surub üles ka liisinguintressid.
▫ Kinnisvarapalavikuga tekkinud tööjõupuudus surus palgad üles.
2 (tõstmises:) lamades sirgetele kätele või seistes pea kohale suruma
▫ Kaido Leesmann surus rinnalt üles 282,5 kg raskuse kangi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur