[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 57 artiklit, väljastan 50
aedfloks
= aed-leeklill
M
püstiste varte ja värvikate õiekobaratega pikaealine aiataim, mis õitseb suvel ning sügisel= aed-leeklill
aed-leeklill
püstiste varte ja värvikate õiekobaratega pikaealine aiataim, mis õitseb suvel ning sügisel
= aedfloks
○ Ladina termin Phlox paniculata
◊ kirjakeele sõna
püstiste varte ja värvikate õiekobaratega pikaealine aiataim, mis õitseb suvel ning sügisel
= aedfloks
○ Ladina termin Phlox paniculata
◊ kirjakeele sõna
⌘ helkivad ööpilved
kõige kõrgemal Maa atmosfääris tekkivad helendavad pilved, mis on nähtavad suvel hämariku ajal neilt peegelduva päikesevalguse tõttu
▫ Mullu olid helkivad ööpilved kõige selgemalt nähtavad juuli alguses.
○ HEA TEADA Meteoroloogid nimetavad helkivaid ööpilvi polaarmesosfääripilvedeks.
◊ tõlkelaen saksa Leuchtende Nachtwolken
kõige kõrgemal Maa atmosfääris tekkivad helendavad pilved, mis on nähtavad suvel hämariku ajal neilt peegelduva päikesevalguse tõttu
▫ Mullu olid helkivad ööpilved kõige selgemalt nähtavad juuli alguses.
○ HEA TEADA Meteoroloogid nimetavad helkivaid ööpilvi polaarmesosfääripilvedeks.
◊ tõlkelaen saksa Leuchtende Nachtwolken
hooajakaup
M
eri hooajal, nt suvel või talvel pakutav kaup jäärebane
= polaarrebane
○ Ladina termin Alopex lagopus
◊ tõlkelaen saksa Eisfuchs
M
Arktikas elutsev, suvel pruuni, talvel valge koheva karvaga rebane= polaarrebane
○ Ladina termin Alopex lagopus
◊ tõlkelaen saksa Eisfuchs
keskhommik
▫ Eesti ja Läti presidendid kohtusid keskhommikul kaksiklinnas Valgas-Valkas.
■ sel ajal toimuv söögikord ning töövaheaeg
▫ Keetsin keskhommiku valmis.
▫ Töö jätkus pärast keskhommikut.
■ ‹sisekohakäänetes› ilmakaar, kust päike sel ajal paistab
▫ Päike oli jõudnud keskhommikusse.
M
aeg suvel umbes kella 9–10 paiku hommikul▫ Eesti ja Läti presidendid kohtusid keskhommikul kaksiklinnas Valgas-Valkas.
■ sel ajal toimuv söögikord ning töövaheaeg
▫ Keetsin keskhommiku valmis.
▫ Töö jätkus pärast keskhommikut.
■ ‹sisekohakäänetes› ilmakaar, kust päike sel ajal paistab
▫ Päike oli jõudnud keskhommikusse.
keskõhtu
▫ Saturn on jaanuari öötaevas juba keskõhtul üsna heas positsioonis, et vaadata.
■ ‹sisekohakäänetes› ilmakaar, kus päike sel ajal on
▫ Päike oli juba keskõhtus.
M
keskpäeva ja päikeseloojangu vahelise ajavahemiku keskpaik (umbes kella 17–18 paiku) suvel▫ Saturn on jaanuari öötaevas juba keskõhtul üsna heas positsioonis, et vaadata.
■ ‹sisekohakäänetes› ilmakaar, kus päike sel ajal on
▫ Päike oli juba keskõhtus.
kihtsajupilv
○ Ladina termin Nimbostratus
M
‹hrl mitmuses› talvel tumehalli, suvel sinkjat vormitut kihti moodustav keskmises kõrguses või madal sajupilv○ Ladina termin Nimbostratus
kärp1
= lahits
▫ Kärp on hinnalise nahaga karusloom.
○ Ladina termin Mustela erminea
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome kärppä 'kärp', karjala kärppä 'kärp', liivi kǟrpa 'tuhkur'
M
‹s› suvel pruunikat värvi, talvel üleni valge vaid musta sabaotsaga väike saleda kehaga loom= lahits
▫ Kärp on hinnalise nahaga karusloom.
○ Ladina termin Mustela erminea
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome kärppä 'kärp', karjala kärppä 'kärp', liivi kǟrpa 'tuhkur'
lahits
= kärp1
M
‹s› suvel pruunikat värvi, talvel üleni valge vaid musta sabaotsaga väike saleda kehaga loom= kärp1
lähistroopiline
= subtroopiline
▫ Enamik ehtsaid vürtse pärineb troopilistelt või lähistroopilistelt aladelt.
M
lähistroopikas asuv või sellele iseloomulik; (kliima kohta:) selline, kus talvel valitseb parasvöötme õhumass ja suvel troopiline= subtroopiline
▫ Enamik ehtsaid vürtse pärineb troopilistelt või lähistroopilistelt aladelt.
maakodu
▫ Jaanilaupäeval olime sõbra maakodus.
▫ Kartulimaad ega maakodu mul ei ole.
M
maal, maakohas olev maja (lisaks linnakodule), kus hrl elatakse suvel või käiakse muul vabal ajal▫ Jaanilaupäeval olime sõbra maakodus.
▫ Kartulimaad ega maakodu mul ei ole.
madisepäev
○ HEA TEADA Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt.HEA TEADA 1217. aastal toimus madisepäeval Sakalas Madisepäeva lahing, kus eestlaste malev sai lüüa saksa ristisõdijate käest ning kus langesid eesti vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo.
2 24. veebruar, eesti rahvakalendris aeg, mil nähti endeid usside ja putukate kohta (nt kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid)
○ HEA TEADA Veebruarikuine madisepäev on nime saanud apostel Mattiaselt.
M
1 21. september, eesti rahvakalendris aeg, millal putukad ja ussid suiguvad talveunne ning sääsed ja kärbsed kaovad, sügisene madisepäev○ HEA TEADA Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt.HEA TEADA 1217. aastal toimus madisepäeval Sakalas Madisepäeva lahing, kus eestlaste malev sai lüüa saksa ristisõdijate käest ning kus langesid eesti vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo.
2 24. veebruar, eesti rahvakalendris aeg, mil nähti endeid usside ja putukate kohta (nt kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid)
○ HEA TEADA Veebruarikuine madisepäev on nime saanud apostel Mattiaselt.
metsosi
○ Ladina termin Equisetum sylvaticum
M
metsades ja metsaservadel kasvav suvel väikest kaharat puukest meenutav lülilise varrega rohttaim○ Ladina termin Equisetum sylvaticum
mullusuvine
= möödunudsuvine, läinudsuvine
▫ Mullusuvine hullemast hullem ilm röövis eestlastelt puhkuse.
M
möödunud (aasta) suvel toimunud, tehtud vms= möödunudsuvine, läinudsuvine
▫ Mullusuvine hullemast hullem ilm röövis eestlastelt puhkuse.
mussoon
= mussoontuul
▫ Talvine mussoon.
◊ laensõna vene муссон 'mussoon' < prantsuse mousson 'mussoon' < portugali monção 'meresõiduks soodne aastaaeg' < araabia mausim '(meresõiduks, palverännuks vms) soodne aastaaeg'
M
‹s› püsiv, aastaaegadest sõltuv tuul (puhub suvel talvega võrreldes vastassuunaliselt)= mussoontuul
▫ Talvine mussoon.
◊ laensõna vene муссон 'mussoon' < prantsuse mousson 'mussoon' < portugali monção 'meresõiduks soodne aastaaeg' < araabia mausim '(meresõiduks, palverännuks vms) soodne aastaaeg'
mussoontuul
= mussoon
▫ Tugevad mussoontuuled põhjustasid suuri kahjustusi.
M
püsiv, aastaaegadest sõltuv tuul (puhub suvel talvega võrreldes vastassuunaliselt)= mussoon
▫ Tugevad mussoontuuled põhjustasid suuri kahjustusi.
möödunudsuvine
= mullusuvine, läinudsuvine
▫ Lõime nelja meetriga oma möödunudsuvist rekordit.
M
möödunud (aasta) suvel toimunud, tehtud vms= mullusuvine, läinudsuvine
▫ Lõime nelja meetriga oma möödunudsuvist rekordit.
nirk
○ Ladina termin Mustela nivalis
■ selle karusnahk
M
‹s› suvel punakaspruuni värvi, talvel üleni valge väike saleda kehaga kiskja○ Ladina termin Mustela nivalis
■ selle karusnahk
parasvööde
▫ Põhjaparasvööde.
▫ Lõunaparasvööde.
M
lähistroopilise ja lähisarktilise või -antarktilise vöötme vahel asetsev vööde, mida iseloomustab kõrge õhutemperatuur suvel ja madal temperatuur talvel▫ Põhjaparasvööde.
▫ Lõunaparasvööde.
polaarrebane
= jäärebane
◊ tõlkelaen saksa Polarfuchs
M
Arktikas elutsev, suvel pruuni, talvel valge koheva karvaga rebane= jäärebane
◊ tõlkelaen saksa Polarfuchs
punahirv
○ Ladina termin Cervus elaphus
◊ tõlkelaen saksa Rothirsch
M
suvel roostepruuni, talvel hallikaspruuni karvaga ja saba ümbritseva valge laiguga loom, väga levinud hirveliik○ Ladina termin Cervus elaphus
◊ tõlkelaen saksa Rothirsch
põldosi
○ Ladina termin Equisetum arvense
M
põldudel umbrohuna ja niitudel kasvav suvel pisikest mändi meenutav lülilise varrega rohttaim○ Ladina termin Equisetum arvense
samasuvine
M
(noorkalade ja -lindude kohta:) käesoleval suvel marjast arenenud või munast koorunud sellesuvine
M
selle aasta suvel toimuv või toimunud subtroopiline
= lähistroopiline
M
lähistroopikas asuv või sellele iseloomulik; (kliima kohta:) selline, kus talvel valitseb parasvöötme õhumass ja suvel troopiline= lähistroopiline
suveakadeemia
= suveülikool
▫ Huvijuhtide suveakadeemia oli Tartu ülikooli eelmise aasta populaarseim suvekoolitus.
M
(suvel peetavate kursuste, loengute vms (akadeemiliste) ürituste kohta)= suveülikool
▫ Huvijuhtide suveakadeemia oli Tartu ülikooli eelmise aasta populaarseim suvekoolitus.
suveking
▫ Augukestega suvekingad.
▫ Meeste valged suvekingad.
M
‹hrl mitmuses› suvel kantavad, hrl rihmadega vm lahtised või heledamast, kergemast materjalist kingad▫ Augukestega suvekingad.
▫ Meeste valged suvekingad.
suvekleit
M
suvel kantav (õhukesest riidest) kleit suvekohvik
▫ Tartus võiks olla suvekohvikuid rohkem.
▫ Klaasist suvekohvik.
M
suvel tegutsev kohvik▫ Tartus võiks olla suvekohvikuid rohkem.
▫ Klaasist suvekohvik.
suvekool
▫ Noorte pianistide suvekool.
◊ tõlkelaen saksa Sommerschule, vene летняя школа
M
suvel peetavad kursused või täiendõpe mingil alal▫ Noorte pianistide suvekool.
◊ tõlkelaen saksa Sommerschule, vene летняя школа
suvelill
M
kevadel külvatav ja suvel õitsev ühe hooaja lill (nt kress, saialill) suvemaja
= suvekodu
◊ tõlkelaen saksa Sommerhaus
M
suvitamiseks, suvel elamiseks kasutatav suvila või maakohas asuv maja= suvekodu
◊ tõlkelaen saksa Sommerhaus
suvemantel
M
suvel kantav kerge mantel suveolümpia
= suveolümpiamängud ‣ VÕRDLE taliolümpia
▫ Londoni 2012. aasta suveolümpia oli esimene, kus iga osalevat riiki esindasid nii mees- kui ka naissportlased.
M
suvel toimuvad, kergejõustikku jt suviseid spordialasid hõlmavad olümpiamängud= suveolümpiamängud ‣ VÕRDLE taliolümpia
▫ Londoni 2012. aasta suveolümpia oli esimene, kus iga osalevat riiki esindasid nii mees- kui ka naissportlased.
suveolümpiamängud
= suveolümpia ‣ VÕRDLE taliolümpia
▫ Ateena on pindalalt üks väiksemaid suveolümpiamänge korraldanud linnasid.
M
suvel toimuvad, kergejõustikku jt suviseid spordialasid hõlmavad olümpiamängud= suveolümpia ‣ VÕRDLE taliolümpia
▫ Ateena on pindalalt üks väiksemaid suveolümpiamänge korraldanud linnasid.
suverehv
▫ Talvel ei tohi suverehvidega sõita.
◊ tõlkelaen saksa Sommerreifen
M
suvel kasutatav rehv▫ Talvel ei tohi suverehvidega sõita.
◊ tõlkelaen saksa Sommerreifen
suveriie
▫ Ostsin trikoo, lühikesed püksid ja muid suveriideid.
■ suvine kerge kangas
▫ Heledast suveriidest soni.
M
‹hrl mitmuses› suvel kantav riietus, suvised rõivad▫ Ostsin trikoo, lühikesed püksid ja muid suveriideid.
■ suvine kerge kangas
▫ Heledast suveriidest soni.
suveteater
M
suvel, hrl väljaspool tavapärast teatrihoonet etendatavad, hrl kergema sisuga (ja ajutise näitlejakoosseisuga) näitemängud; neid etendav trupp suvetöö
▫ Pigem käigu laps suvetööl, kui et ta jääb istuma.
2 suvisel ajal tehtav töö (nt rannas, põllumajanduses, ehitusel)
▫ Lastele suvetööd leida on üsna keerukas.
M
1 õppetöö, mille peab mingis aines ebarahuldavalt edasi jõudnud kooliõpilane suvel tegema▫ Pigem käigu laps suvetööl, kui et ta jääb istuma.
2 suvisel ajal tehtav töö (nt rannas, põllumajanduses, ehitusel)
▫ Lastele suvetööd leida on üsna keerukas.
suveülikond
M
suvel kantav kerge hrl hele ülikond suveülikool
(suvel peetavate kursuste, loengute vms (akadeemiliste) ürituste kohta)
= suveakadeemia
▫ Tallinna ülikooli suveülikool.
▫ Kaika suveülikool.
(suvel peetavate kursuste, loengute vms (akadeemiliste) ürituste kohta)
= suveakadeemia
▫ Tallinna ülikooli suveülikool.
▫ Kaika suveülikool.
suvikõrvits
○ Ladina termin Cucurbita maxima
■ (üldisemalt suvel või varasügisel valmivate kõrvitsate kohta)
■ (selle taime vili toiduna)
▫ Kukeseentega täidetud suvikõrvitsad.
◊ tõlkelaen soome kesäkurpitsa
M
Lõuna-Ameerikast pärit suure kollase, oranži või rohelise viljaga aiataim, kõrvitsa teisend○ Ladina termin Cucurbita maxima
■ (üldisemalt suvel või varasügisel valmivate kõrvitsate kohta)
■ (selle taime vili toiduna)
▫ Kukeseentega täidetud suvikõrvitsad.
◊ tõlkelaen soome kesäkurpitsa
suvine
▫ Karge suvine varahommik.
▫ Suvine koolivaheaeg.
▫ Suvine riietus.
– SEOTUD SÕNAD: suviselt ‹adv›
M
‹adj› suvele omane, suvega seostuv; suvel esinev või toimuv▫ Karge suvine varahommik.
▫ Suvine koolivaheaeg.
▫ Suvine riietus.
– SEOTUD SÕNAD: suviselt ‹adv›
– VÄLJENDID: suvine pööripäev
suviteravili
= suvivili
◊ tõlkelaen saksa Sommergetreide
M
teravili, mis külvatakse kevadel ja annab saaki sama aasta suvel või sügisel= suvivili
◊ tõlkelaen saksa Sommergetreide
suviti
▫ Suviti ma lehti ei telli.
M
‹adv› igal või mitmel suvel, suvedel▫ Suviti ma lehti ei telli.
suvivili
= suviteravili
◊ tõlkelaen saksa Sommergetreide
M
teravili, mis külvatakse kevadel ja annab saaki sama aasta suvel või sügisel= suviteravili
◊ tõlkelaen saksa Sommergetreide
suviõun
▫ Suviõunte sisu on pehme, nendest valmistatud mahl tuleb hägune.
◊ tõlkelaen saksa Sommerapfel
M
suvel valmiv õun, mis ei säili ületalve▫ Suviõunte sisu on pehme, nendest valmistatud mahl tuleb hägune.
◊ tõlkelaen saksa Sommerapfel
