[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit
kann1 ‹s›
hrl kaane ja valamistoruga nõu jookide (vm vedelike) serveerimiseks või säilitamiseks; suurem kõrvaga jooginõu, eriti õlle tarvis
▫ Valasin endale kannust vett.
■ talitluselt või kujult sellist anumat meenutav detail või element
▫ Vundamendi kannud.
■ (sellist anumat täitva koguse kohta)
▫ Jõin ära terve kannu morssi.
▫ Tellisime kolm kannu õlut.
■ endisaegne paikkonniti erineva suurusega peamiselt vedelike mahumõõt (0,8–2,62 l)
◊ laensõna põhjagermaani: vanapõhja kanna 'kann', vanarootsi kanna 'kann', rootsi kanna 'kann'
hrl kaane ja valamistoruga nõu jookide (vm vedelike) serveerimiseks või säilitamiseks; suurem kõrvaga jooginõu, eriti õlle tarvis
▫ Valasin endale kannust vett.
■ talitluselt või kujult sellist anumat meenutav detail või element
▫ Vundamendi kannud.
■ (sellist anumat täitva koguse kohta)
▫ Jõin ära terve kannu morssi.
▫ Tellisime kolm kannu õlut.
■ endisaegne paikkonniti erineva suurusega peamiselt vedelike mahumõõt (0,8–2,62 l)
◊ laensõna põhjagermaani: vanapõhja kanna 'kann', vanarootsi kanna 'kann', rootsi kanna 'kann'
kann2 ‹s›
1 mänguasi, lelu
= mängukann (2. täh)
▫ Vudi nüüd teiste laste juurde kannidega mängima!
2 vananenud lill
1 mänguasi, lelu
= mängukann (2. täh)
▫ Vudi nüüd teiste laste juurde kannidega mängima!
2 vananenud lill
kann3 ‹s›
‹hrl mitmuses› kõnekeelne tuhar
= kannikas (1. täh)
▫ Cannes´is välgutati paljast kanni.
▫ Kenade kannidega tüdruk.
‹hrl mitmuses› kõnekeelne tuhar
= kannikas (1. täh)
▫ Cannes´is välgutati paljast kanni.
▫ Kenade kannidega tüdruk.
mann
◊ Naisenime Mari hellituskujust Mann
M
‹s› kõnekeelne tüdruk, (noorepoolne) naisterahvas◊ Naisenime Mari hellituskujust Mann
pann
■ kõnekeelne satelliiditaldrik, paraboolantenn
▫ Igal kortermajal oli oma pann katusel.
2 endisaegse tulelukuga püssi luku osa, millel süüdati püssirohi
= püssirohupann
3 kõnekeelne vana vilets sõiduk või arvuti
▫ Külmaga, kui pere teised autod käima ei läinud, sõitsin mina oma Korea panniga rõõmsalt kooli.
◊ laensõna alamsaksa panne 'pann' < hilisladina panna 'pann' (ladina sõnast patina 'kauss')
M
‹s› 1 madalate äärtega siledapõhjaline metallnõu toidu praadimiseks või küpsetamiseks■ kõnekeelne satelliiditaldrik, paraboolantenn
▫ Igal kortermajal oli oma pann katusel.
2 endisaegse tulelukuga püssi luku osa, millel süüdati püssirohi
= püssirohupann
3 kõnekeelne vana vilets sõiduk või arvuti
▫ Külmaga, kui pere teised autod käima ei läinud, sõitsin mina oma Korea panniga rõõmsalt kooli.
◊ laensõna alamsaksa panne 'pann' < hilisladina panna 'pann' (ladina sõnast patina 'kauss')
– VÄLJENDID: laku panni
tan (tähis)
matemaatika tangens
matemaatika tangens
tang ‹s›
1 ‹hrl mitmuses› teravilja kooritud ja purustatud tera (nt tatratang, nisutang); sel viisil peenestatud terad kogumina
▫ Pestud tangud panna keevasse soolaga maitsestatud vette.
▫ Valged jõuluvorstid tehakse tangust ja sibulast.
▫ Nisutang.
▫ Maisitang.
▫ Kaeratang.
2 paelussi põiekujuline vastne loomadel
= tsüstitserk, finn
▫ Seatang.
1 ‹hrl mitmuses› teravilja kooritud ja purustatud tera (nt tatratang, nisutang); sel viisil peenestatud terad kogumina
▫ Pestud tangud panna keevasse soolaga maitsestatud vette.
▫ Valged jõuluvorstid tehakse tangust ja sibulast.
▫ Nisutang.
▫ Maisitang.
▫ Kaeratang.
2 paelussi põiekujuline vastne loomadel
= tsüstitserk, finn
▫ Seatang.
tank
▫ Vaenlase tankid hävitati.
■ (väljendites liiga jõulise ja robustse käitumise, jõu rakendamise, kellelegi jõuga ärategemise kohta)
▫ Kui etendus lõppes, trügis proua nagu tank üle teiste reavahest välja.
▫ Reform viidi läbi vastastest tankiga üle sõites.
2 (suur) vedelikumahuti
▫ Veetank.
M
‹s› 1 roomikuil liikuv soomustatud lahingumasin▫ Vaenlase tankid hävitati.
■ (väljendites liiga jõulise ja robustse käitumise, jõu rakendamise, kellelegi jõuga ärategemise kohta)
▫ Kui etendus lõppes, trügis proua nagu tank üle teiste reavahest välja.
▫ Reform viidi läbi vastastest tankiga üle sõites.
2 (suur) vedelikumahuti
▫ Veetank.
tanu
▫ Muhu naiste lootsikukujuline tanu.
■ sellelaadne naise peakate hrl mingi ametirõivastuse osana (nt põetajal, ettekandjal)
M
‹s› endisaegne juukseid varjav abielunaise peakate▫ Muhu naiste lootsikukujuline tanu.
■ sellelaadne naise peakate hrl mingi ametirõivastuse osana (nt põetajal, ettekandjal)
tarn
○ Ladina termin Carex
◊ laensõna aarja: vanaindia tṛņa- 'rohi, taim; õlg, kõrs'
M
‹s› niiskeis ja soostunud kohtades kasvav kolmekandiliste sõlmedeta vartega ja tupetaoliste kitsaste lehtedega rohttaim○ Ladina termin Carex
◊ laensõna aarja: vanaindia tṛņa- 'rohi, taim; õlg, kõrs'
tinn
= plinn
▫ „Tinn-tinn-tinn” helistab keegi kõrvus kutsuvalt .. See on tinnitus, kõrvade tinisemine.
◊ kõlasõna
M
‹interj, adv› annab edasi pingul pillikeele vibreerimise kõrget heli vms= plinn
▫ „Tinn-tinn-tinn” helistab keegi kõrvus kutsuvalt .. See on tinnitus, kõrvade tinisemine.
◊ kõlasõna
tonn
○ HEA TEADA Tähis t.
■ kõnekeelne (raha kohta:) 1000 eurot, krooni vm
▫ Maksis terve tonni, müüsin lehma, et seda osta.
◊ laensõna saksa Tonne 'tonn' < keskladina tunna 'tünn' (raha mõistes hilisem tähenduslaen soome keelest)
M
‹s› massiühik, 1000 kilogrammi○ HEA TEADA Tähis t.
■ kõnekeelne (raha kohta:) 1000 eurot, krooni vm
▫ Maksis terve tonni, müüsin lehma, et seda osta.
◊ laensõna saksa Tonne 'tonn' < keskladina tunna 'tünn' (raha mõistes hilisem tähenduslaen soome keelest)
Tõnn ‹pärisnimi›
Lääne-Eestis tuntud viljakusjumal või -haldjas, ka majahaldjas
○ HEA TEADA Tõnni esindas rituaalne nukk, mida hoiti aidanurgas Tõnni vakas, kuhu viidi ohvriks pms toiduaineid.
Lääne-Eestis tuntud viljakusjumal või -haldjas, ka majahaldjas
○ HEA TEADA Tõnni esindas rituaalne nukk, mida hoiti aidanurgas Tõnni vakas, kuhu viidi ohvriks pms toiduaineid.
tönn
▫ Mänguväljakult ära minnes on poistel tönn lahti.
M
‹s› nutt, tönnimine▫ Mänguväljakult ära minnes on poistel tönn lahti.
tünn
▫ Soolatud liha seisis tünnis.
▫ Veini pakuti otse tünnidest.
▫ Veetünn.
▫ Tõrvatünn.
▫ Prügitünn.
■ tünnitäis
▫ Tünn heeringaid.
■ kümblustünn
▫ Supluseks oli tünne nii kuuma kui külma veega.
■ halvustav (paksu inimese kohta)
= paksmagu, rasvamagu, rasvarull
◊ laensõna alamsaksa tunne 'tünn' < ladina tunna 'tünn'
M
‹s› hrl kumerate külgede ja kahe põhjaga puunõu, millest üks põhi tavaliselt välja käib; muu sellelaadne suurem nõu▫ Soolatud liha seisis tünnis.
▫ Veini pakuti otse tünnidest.
▫ Veetünn.
▫ Tõrvatünn.
▫ Prügitünn.
■ tünnitäis
▫ Tünn heeringaid.
■ kümblustünn
▫ Supluseks oli tünne nii kuuma kui külma veega.
■ halvustav (paksu inimese kohta)
= paksmagu, rasvamagu, rasvarull
◊ laensõna alamsaksa tunne 'tünn' < ladina tunna 'tünn'
– VÄLJENDID: tünni saama
vann
■ pesemine, kümblus selles anumas, vanniskäik
▫ Kas täna vanni teeme?
▫ Soe õhtune vann mõjub rahustavalt.
◊ laensõna saksa Wanne 'vann' < ladina vannus 'sari'
M
‹s› suur hrl ovaalne nõu, kus sees saab ennast pesta■ pesemine, kümblus selles anumas, vanniskäik
▫ Kas täna vanni teeme?
▫ Soe õhtune vann mõjub rahustavalt.
◊ laensõna saksa Wanne 'vann' < ladina vannus 'sari'
– VÄLJENDID: vanni võtma
