‹adj› (ilma vm loodusnähtuse kohta:) väga tugeva tuulega, millega sageli kaasneb vihm, tuisk või äike = rajune, marune ▫ Estonia uppus 1994. aasta tormisel sügisööl. ▫ Tormine meri. ■ (sündmuste, iseloomu vm kohta:) äge, metsik ▫ Pärast üsna tormiseid aastaid on kätte jõudnud vaikelu. ▫ Koosolek oli väga tormine.