[EKS] Eesti keele sõnaraamat

ude ‹s› ‹hrl mitmuses› lühike peen karv inimese või looma nahal
▫ Huule kohale on tekkimas esimesed udemed.
▫ Imiku pea oli kaetud heledate udemetega.
▫ Muidu karvutu kutsika sabaotsas olid mõned udemed.
■ väike madal karv taimedel
▫ Udemetega kaetud lehed.
■ suleroo külge kinnituv sulelaba osa, suleude; udusulg
■ lendlevalt kerge ja väike aineosake
= ebe, helves
▫ Talv läheneb, lume udemeid juba pudeneb.
◊ Sõna udu tuletis ('udusulg, udukarv')