korraks ebamääraselt häälitsema; urisedes või pahuralt midagi ütlema = uratama ▫ Ott urahtas, jäi nagu mõttesse. ▫ „Nii ei saa ju töötada,” urahtas mees. ■ sellist heli tekitama = uratama ▫ Erepunane maastur urahtas ja sööstis paigalt. – SEOTUD SÕNAD: urahtus ‹s›, uratus ‹s› ◊ laensõnasoomeurahtaa 'uratama' ‣ August Annist1922