[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit
vilt
▫ Toolijalgadele pandi alla vildist katted.
▫ Mul on vildist saunamüts.
2 pika säärega viltsaabas, millele hrl saab kalossi otsa tõmmata
= vildik
▫ Tõmbasin vildid jalga ja sumpasin läbi lume.
◊ laensõna alamsaksa vilt 'vilt' (läänegermaani sõna)
M
‹s› 1 tihe materjal, mis saadakse kiudainet vanutades või selle kihte tihendades▫ Toolijalgadele pandi alla vildist katted.
▫ Mul on vildist saunamüts.
2 pika säärega viltsaabas, millele hrl saab kalossi otsa tõmmata
= vildik
▫ Tõmbasin vildid jalga ja sumpasin läbi lume.
◊ laensõna alamsaksa vilt 'vilt' (läänegermaani sõna)
volt1
▫ Voltidega seelik.
■ kahe- või mitmekorra käändunud või vajunud koht mingil riidel
▫ Preester oli lillas mantlis, mis langes laiade voltidena ta tüseda keha ümber.
2 naha, ka nahaaluse rasvkoe kotjas moodustis
▫ Nahavolt.
▫ Naisel on lõua all suur volt.
◊ laensõna alamsaksa volde 'volt, kurd' (sõnast volden 'voltima')
M
‹s› 1 riiet ühele või kahele poole kahekorra keerates saadud moodustis riietusesemel vms▫ Voltidega seelik.
■ kahe- või mitmekorra käändunud või vajunud koht mingil riidel
▫ Preester oli lillas mantlis, mis langes laiade voltidena ta tüseda keha ümber.
2 naha, ka nahaaluse rasvkoe kotjas moodustis
▫ Nahavolt.
▫ Naisel on lõua all suur volt.
◊ laensõna alamsaksa volde 'volt, kurd' (sõnast volden 'voltima')
volt2
○ HEA TEADA Tähis V.
M
‹s› pinge, potentsiaali ja elektromotoorjõu mõõtühik○ HEA TEADA Tähis V.
volt3
▫ Kuidas hobust voldil hoida?
2 kõrvalepõige vehklemisel
◊ laensõna saksa Volte 'volt' < prantsuse volte 'pööre'
M
‹s› 1 ringsõit ja ringrada maneežis; pööre ratsutamisel▫ Kuidas hobust voldil hoida?
2 kõrvalepõige vehklemisel
◊ laensõna saksa Volte 'volt' < prantsuse volte 'pööre'
väle
= nobe, kärme, kärmas
▫ Meid päästsid väledad jalad.
▫ Väle nastik lipsas minema.
– SEOTUD SÕNAD: väledalt ‹adv›, väledasti ‹adv›, väledus ‹s›
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome väleä murdesõna 'kiire', karjala väleän 'kärmelt, kähku'
M
‹adj› kiire liikuma või midagi tegema= nobe, kärme, kärmas
▫ Meid päästsid väledad jalad.
▫ Väle nastik lipsas minema.
– SEOTUD SÕNAD: väledalt ‹adv›, väledasti ‹adv›, väledus ‹s›
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome väleä murdesõna 'kiire', karjala väleän 'kärmelt, kähku'
väli
▫ Kesk lagedat välja seisab kindlus.
■ (muu sellise lageda ala kohta)
▫ Jääväli.
▫ Kõrkjaväli.
■ (looduslike) piiridega eraldatud ühe tükina kasutatav põllumajandusmaa, nt põld
▫ Väljadel hällib rukis.
▫ Väli oli täis viljarõuke.
■ külvikorra maa-ala üks põld
▫ Köögiviljakasvatust enam kui kaks aastat ühel väljal pidada ei või.
2 mingi pinna osa
▫ Ristiga neljaks jaotatud kilbi esimene ja neljas väli on punased, teine ja kolmas kuldsed.
▫ Lipu kollasel väljal on vapp.
■ kabe- või malelaua ruut
■ nt andmebaasi, dokumendi, arvutiekraanil nähtava akna iseseisva tähendusega ja sageli kindlat nime kandev osa
▫ Ikooni leiad ekraani alläärest teadete väljalt.
▫ Tekstiväli.
3 füüsika mateeria vorm, mida iseloomustab pidevus, nt elektriväli, magnetväli
■ (energiavälja kohta)
▫ Räägitakse, et pihlakas on väga hea väljaga puu.
▫ Positiivsed ja negatiivsed väljad.
◊ põlissõna läänemeresoome: soome väljä 'lai, avar; lõtv, hõre', vepsa väl´ 'nõrk; lai, avar; lõtv; voli, vabadus', liivi vēja 'hõre'
M
‹s› 1 tasane metsatu maa-ala▫ Kesk lagedat välja seisab kindlus.
■ (muu sellise lageda ala kohta)
▫ Jääväli.
▫ Kõrkjaväli.
■ (looduslike) piiridega eraldatud ühe tükina kasutatav põllumajandusmaa, nt põld
▫ Väljadel hällib rukis.
▫ Väli oli täis viljarõuke.
■ külvikorra maa-ala üks põld
▫ Köögiviljakasvatust enam kui kaks aastat ühel väljal pidada ei või.
2 mingi pinna osa
▫ Ristiga neljaks jaotatud kilbi esimene ja neljas väli on punased, teine ja kolmas kuldsed.
▫ Lipu kollasel väljal on vapp.
■ kabe- või malelaua ruut
■ nt andmebaasi, dokumendi, arvutiekraanil nähtava akna iseseisva tähendusega ja sageli kindlat nime kandev osa
▫ Ikooni leiad ekraani alläärest teadete väljalt.
▫ Tekstiväli.
3 füüsika mateeria vorm, mida iseloomustab pidevus, nt elektriväli, magnetväli
■ (energiavälja kohta)
▫ Räägitakse, et pihlakas on väga hea väljaga puu.
▫ Positiivsed ja negatiivsed väljad.
◊ põlissõna läänemeresoome: soome väljä 'lai, avar; lõtv, hõre', vepsa väl´ 'nõrk; lai, avar; lõtv; voli, vabadus', liivi vēja 'hõre'
– VÄLJENDID: püüa tuult väljal, Elüüsiumi väljad
välk
▫ Müristab, aga välku ei löö.
▫ Välk lõi majja sisse.
■ (välkvalguse või välklambi kohta)
▫ Pildistada ei tohi, sest välk segab etendust.
▫ Välk läks katki.
M
‹s› ereda valgussähvatusena nähtav võimas looduslik sädelahendus äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel▫ Müristab, aga välku ei löö.
▫ Välk lõi majja sisse.
■ (välkvalguse või välklambi kohta)
▫ Pildistada ei tohi, sest välk segab etendust.
▫ Välk läks katki.
välp
▫ Kahel korral läbis auto hoolduse (välp on 30 000 km), mingeid olulisi vigu ei fikseeritud.
▫ Õlivahetuse välp ei tohi liiga pikaks venida.
▫ Hooldusvälp.
○ HEA TEADA Välpa saab näidata ajavahemikuna, aga ka kilomeetrites, läbisõidu järgi.
M
‹s› (autonduses, tehnikas:) korraline vahemik kahe hooldusprotseduuri vahel▫ Kahel korral läbis auto hoolduse (välp on 30 000 km), mingeid olulisi vigu ei fikseeritud.
▫ Õlivahetuse välp ei tohi liiga pikaks venida.
▫ Hooldusvälp.
○ HEA TEADA Välpa saab näidata ajavahemikuna, aga ka kilomeetrites, läbisõidu järgi.
vänt1
▫ Mina pidin Singeri masina vänta keerama, et emal õmblustöö edeneks.
▫ Vändaga grammofon.
M
‹s› täisnurkne kang võlli käsitsi ringiajamiseks; hrl piklik mehhanismi lüli, mis teeb pöördeid ümber liikumatu telje▫ Mina pidin Singeri masina vänta keerama, et emal õmblustöö edeneks.
▫ Vändaga grammofon.
vänt2
▫ Poiss tõmbas vända püksist välja.
◊ laensõna saksa Schwanz 'saba; peenis'. Eesti keeles rahvaetümoloogiliselt ümber tõlgendatud ja samastatud sõnaga vänt 'täisnurkne kang võlli ümberajamiseks'
M
‹s› kõnekeelne peenis▫ Poiss tõmbas vända püksist välja.
◊ laensõna saksa Schwanz 'saba; peenis'. Eesti keeles rahvaetümoloogiliselt ümber tõlgendatud ja samastatud sõnaga vänt 'täisnurkne kang võlli ümberajamiseks'
väät
▫ Viinapuu väädid ronivad mööda puutüvesid.
■ kujult seda meenutav moodustis
▫ Kõvad sinakad väädid naha all on veenilaiendid.
M
‹s› nõrk ja pikk, väänduv taimevars või võrse; mõne põõsa pikk ja peenike oks▫ Viinapuu väädid ronivad mööda puutüvesid.
■ kujult seda meenutav moodustis
▫ Kõvad sinakad väädid naha all on veenilaiendid.
