[EKS] Eesti keele sõnaraamat

võim ‹s› suutlikkus ja võimalus oma tahet teostada, kedagi valitseda, millegi üle otsustada
▫ Võim on äärmuslaste käes.
▫ Võimul on demokraadid.
▫ Võimule tulid parempoolsed.
▫ Mul pole sinu üle mingit võimu.
■ võime, suutlikkus mõjuda või mõjutada, mingit muutust esile kutsuda
= jõud (2. täh), mõjujõud
▫ Armastuse võim.
■ ‹hrl mitmuses› võimuorgan; vastavad ametiisikud
▫ Võimud eitavad relvamüüki.
▫ Ta taotleb Briti võimudelt tööluba.
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome voima 'jõud; elujõud; võim; võimsus, tugevus', karjala voima 'jõud', vadja võima 'jõud; võim'