[EKS] Eesti keele sõnaraamat

vaba ‹adj› 1 oma tahte järgi, iseseisvalt ja ilma sunnita toimida võiv; täielike, kitsendamata õigustega
▫ Vabad inimesed.
▫ Tegin seda vabal tahtel.
▫ Tööjõu vaba liikumine.
▫ Vaba Eesti.
■ kinniseotud või kinnihoitud olekust, vangistusest lahti
▫ Valvur päästis mehe köidikuist vabaks.
▫ Sain käe vabaks tõmmata.
▫ Poeg on pika vangipõlve järel viimaks vaba.
■ kohustustega, korraldustega vms sidumata; etiketinõuetega piiramata
▫ Vaba mees, teeb mis tahab.
▫ Mul pole üldse vaba aega.
▫ Võtsin töölt terve päeva vabaks.
▫ Tanel otsustas töötamisest aasta vabaks võtta.
▫ Riietus on vastuvõtul vaba.
■ füüsika, keemia mitteühinenud millegi teisega; sidumata
▫ Vabad elektronid.
▫ Vabad radikaalid.
2 eeskujusid, originaali, üldisi reegleid, kombeid vms mitte (täpselt) järgiv
▫ Vaba tõlge.
▫ Vabade vaadetega tüdrukud.
▫ Vabad elukombed.
3 oma olekus sundimatu, mittepingutatud, lahe
▫ Katsu vabam olla!
▫ Pikapeale muutus olemine päris vabaks.
▫ Oli hea ja vaba tunne.
4 kasutuses mitteolev, hõivamata või reserveerimata
▫ Restoranis polnud vabu kohti.
5 millestki katmata
▫ Jõe keskel on vaba vett.
▫ Õhtukleidi dekoltee jättis õlad ja selja vabaks.
6 millestki või kellestki ilmaolev, midagi mitte sisaldav; millestki või kellestki lahti saanud
▫ Pliivaba.
▫ Tulumaksuvaba.
▫ Pole temagi väiklusest vaba.
◊ laensõna vanavene svobodǐ 'vaba'