[EKS] Eesti keele sõnaraamat

vaene 1 ‹adj› varatu või vähese varaga, ilma rahata
⇔ rikas (1. täh)
▫ Miljonäri poeg abiellus vaese neiuga.
■ ‹s› varatu, rahatu inimene
▫ Fond abistab vaeseid.
2 ‹adj, s› (kahetsevalt, kaasatundvalt, haletsevalt kedagi raskes, halvas olukorras olevat iseloomustades)
▫ Vaene laps, kas oli väga valus?
▫ Oh mind vaest, pean veel pikalt kõndima.
3 ‹adj› millegi poolest vilets, kehv, midagi ebapiisavalt või vähe sisaldav vms
⇔ rikas (2. täh)
▫ Vitamiinide poolest vaene toit.
▫ Vaese kujutlusvõimega inimene.
▫ Hapnikuvaene.
▫ Saagivaene.
◊ Sõna vaev tuletise vaevane kuluvorm