[EKS] Eesti keele sõnaraamat

vale 1 ‹s› sihilikult esitatav tõele mittevastav väide või teade; miski ebaõige, ebaehtne
▫ Ma näen su vale läbi.
▫ Süütud valed.
▫ Oled elanud vales.
2 ‹adj› tõele, tegelikkusele, tõsiasjadele mitte vastav; midagi mitte õigesti osutav või väljendav
= väär1, ekslik, ebaõige ⇔ õige (1. täh)
▫ Lootus, et hinnad langevad, on vale.
▫ Su kell on vale.
■ ‹adj› mitte selline, mis (või kes) on teatavas olukorras, mingiks otstarbeks vajalik, nõutav või parim
⇔ õige (1. täh)
▫ Ära mine vales kohas üle tee!
▫ Operatsioonil kasutati vale narkoosimeetodit.
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome valhe 'vale', karjala valeh 'viga; vale, pettus', vadja valõ 'vale'