[EKS] Eesti keele sõnaraamat
|
Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
põlema
▫ Koldes põles praginal tuli.
▫ Küünal on lõpuni põlenud.
▫ Patagoonias põlevad metsad tuhandetel hektaritel.
■ (tubaka hõõgumise kohta suitsetamisel)
▫ Panin suitsu põlema.
■ ‹hrl nud-vormis› tules või suure kuumuse mõjul kahjustuma
▫ Põlenud nahale tekkisid villid.
▫ Põlenud servadega käsikiri.
▫ Päikesest põlenud maa januneb vihma.
■ (tugevasti päevitumise kohta)
▫ Noorpaar oli lõunamaisest päikesest pruuniks põlenud.
2 (valgusallika, signaallambi vms kohta:) valgust andma, (sisselülitatult) helendama
▫ Korteris põlesid kõik tuled.
▫ Jalakäijatele põles roheline tuli, kui õnnetus juhtus.
■ eredates (punastes-kollastes) värvitoonides paistma või helendama
▫ Taevas põleb kaunilt nii hommikuse päikesetõusu kui ka õhtuse loojangu aegu.
3 ainevahetuse käigus lagunema ja kalorite energiaks muutuma
▫ Rasvad põlevad aeroobsel treeningul.
4 vaimustusest, vihast vm tugevast tundest haaratud olema; sellise tunde avaldumise kohta pilgus vm
▫ Stella lausa põles soovist esineda.
▫ Kristjani silmad löövad põlema, kui ta tulevikuplaanidest räägib.
▫ Ta teeb kõiki asju sisemiselt põledes ja kogu oma hinge neisse pannes.
■ intensiivselt valutama; (valulikult) kuumama või hõõguma
▫ Jalg põles põrgulikus valus.
▫ Vürtsine toit pani suu põlema.
5 ‹väljendites› (seoses kiirustamisega, millegi kiiret tegutsemist nõudvaga)
▫ Kannatab oodata küll, asjaga ei põle.
■ (raha kohta:) kiiresti väärtust kaotama; (kiire rahakaotuse kohta seoses aktsiahindade järsu langusega)
▫ Täna on üks selliseid päevi, kus mõnel mehel Tallinna börsil raha põleb.
M
1 kütust vm materjali lagundades leeke (või leeki) ja soojust andma, ka materjali lagunemise kohta selles protsessis; leekides olema, tules hävima (nt tulekahju korral)▫ Koldes põles praginal tuli.
▫ Küünal on lõpuni põlenud.
▫ Patagoonias põlevad metsad tuhandetel hektaritel.
■ (tubaka hõõgumise kohta suitsetamisel)
▫ Panin suitsu põlema.
■ ‹hrl nud-vormis› tules või suure kuumuse mõjul kahjustuma
▫ Põlenud nahale tekkisid villid.
▫ Põlenud servadega käsikiri.
▫ Päikesest põlenud maa januneb vihma.
■ (tugevasti päevitumise kohta)
▫ Noorpaar oli lõunamaisest päikesest pruuniks põlenud.
2 (valgusallika, signaallambi vms kohta:) valgust andma, (sisselülitatult) helendama
▫ Korteris põlesid kõik tuled.
▫ Jalakäijatele põles roheline tuli, kui õnnetus juhtus.
■ eredates (punastes-kollastes) värvitoonides paistma või helendama
▫ Taevas põleb kaunilt nii hommikuse päikesetõusu kui ka õhtuse loojangu aegu.
3 ainevahetuse käigus lagunema ja kalorite energiaks muutuma
▫ Rasvad põlevad aeroobsel treeningul.
4 vaimustusest, vihast vm tugevast tundest haaratud olema; sellise tunde avaldumise kohta pilgus vm
▫ Stella lausa põles soovist esineda.
▫ Kristjani silmad löövad põlema, kui ta tulevikuplaanidest räägib.
▫ Ta teeb kõiki asju sisemiselt põledes ja kogu oma hinge neisse pannes.
■ intensiivselt valutama; (valulikult) kuumama või hõõguma
▫ Jalg põles põrgulikus valus.
▫ Vürtsine toit pani suu põlema.
5 ‹väljendites› (seoses kiirustamisega, millegi kiiret tegutsemist nõudvaga)
▫ Kannatab oodata küll, asjaga ei põle.
■ (raha kohta:) kiiresti väärtust kaotama; (kiire rahakaotuse kohta seoses aktsiahindade järsu langusega)
▫ Täna on üks selliseid päevi, kus mõnel mehel Tallinna börsil raha põleb.
süttima
= tuld võtma (2. täh)
▫ Korstna lõõrides süttis tahm.
▫ Maja süttis põlema.
▫ Tuli süttis kodutute joomapaigas.
2 (valgusallika, valguse kohta:) valgust andma, helendama hakkama
▫ Kippus hämarduma, akendes süttisid tuled.
▫ Tablool süttivad korruste numbrid.
3 (tunnete, mõtete vms kohta:) kelleski algust saama, (ootamatult, hooga) puhkema; tundeid, mõtteid (pilguga) väljendama hakkama
▫ Minu peas süttis üks mõte.
▫ Hele silmis süttis elujanu.
▫ Peremehe silmis süttis viha.
■ ‹millest› millestki innustuma, millegi peale ägedalt reageerima; ägestuma või ägenema
= põlema minema, tuld võtma (2. täh)
▫ Selle peale Marit süttiski.
▫ „Mis? Mis?” süttis mees.
M
1 (leegiga) põlema hakkama või minema= tuld võtma (2. täh)
▫ Korstna lõõrides süttis tahm.
▫ Maja süttis põlema.
▫ Tuli süttis kodutute joomapaigas.
2 (valgusallika, valguse kohta:) valgust andma, helendama hakkama
▫ Kippus hämarduma, akendes süttisid tuled.
▫ Tablool süttivad korruste numbrid.
3 (tunnete, mõtete vms kohta:) kelleski algust saama, (ootamatult, hooga) puhkema; tundeid, mõtteid (pilguga) väljendama hakkama
▫ Minu peas süttis üks mõte.
▫ Hele silmis süttis elujanu.
▫ Peremehe silmis süttis viha.
■ ‹millest› millestki innustuma, millegi peale ägedalt reageerima; ägestuma või ägenema
= põlema minema, tuld võtma (2. täh)
▫ Selle peale Marit süttiski.
▫ „Mis? Mis?” süttis mees.
– VÄLJENDID: lambike süttib
valgustama
▫ Välgusähvatus valgustas ümbrust.
▫ Nirud pirnid ei suuda tuba piisavalt valgustada.
▫ Tulija valgustas taskulambiga teed.
▫ Kõik aknad olid valgustatud.
■ (millegi selgitamise, arusaadavaks tegemise kohta; kellegi õpetamise, harimise kohta)
▫ Ajakirjandus on probleemi põhjalikult valgustanud.
▫ Valgusta mind, mis siin toimub.
▫ Noori tuleb narkoküsimustes valgustada.
■ valgustatud haritud, avara silmaringiga
▫ Valgustatud monarh.
■ särama panema, kirgastama
▫ Naeratus valgustas ema nägu.
M
valgust andma, valgust levitama; (elektritulega) valgeks, nähtavaks tegema▫ Välgusähvatus valgustas ümbrust.
▫ Nirud pirnid ei suuda tuba piisavalt valgustada.
▫ Tulija valgustas taskulambiga teed.
▫ Kõik aknad olid valgustatud.
■ (millegi selgitamise, arusaadavaks tegemise kohta; kellegi õpetamise, harimise kohta)
▫ Ajakirjandus on probleemi põhjalikult valgustanud.
▫ Valgusta mind, mis siin toimub.
▫ Noori tuleb narkoküsimustes valgustada.
■ valgustatud haritud, avara silmaringiga
▫ Valgustatud monarh.
■ särama panema, kirgastama
▫ Naeratus valgustas ema nägu.
– VÄLJENDID: välja valgustama, läbi valgustama
