‹adv› 1 ‹jaatavas lauses› näitab, et tegevus või olukord kestab või kestis (mõnikord vihjates, et see on või oli lõpule jõudmas, peab või pidi lõppema või oleks võinud olla juba lõppenud) ▫ Ta on veel kogenematu. ▫ Koer lonkas veel nädalapäevad. ■ ‹eitavas lauses› näitab, et antud hetkel miski pole juhtunud, pole olemas, pole tulnud vms, kuid hiljem see eeldatavasti juhtub, ilmneb, tuleb ▫ Koosolek pole veel lõppenud. ▫ Ma pole veel surnud. ■ esineb tulevikus toimuvat või toimuda võivat tegevust või olukorda kirjeldavates lausungites ▫ Seda me saame veel näha. ▫ Jäta järgi, lööd ta veel vigaseks! ▫ Ehk muutub veel kõik? 2olemasolevale vms lisaks, peale selle, millelegi juurde ▫ Palun veel üks kohv. ▫ Andke talle veel üks võimalus. 3esineb koos keskvõrdega seda tugevdades = veelgi ▫ Pingutasin veel rohkem. ▫ See on veel raskem ülesanne. 4esineb pahameelt, imestust vms väljendavates ühendites ja ütlustes (mis sageli on vormilt jaatavad, sisult eitavad); rõhutab kõneleja tundetooni ▫ See veel puudus! ▫ Pidutsesite? – Või veel! ◊ laensõnabalti: leeduvėl 'jälle; seevastu, teiselt poolt', lätivēl 'veel, siiski, endiselt'