[EKS] Eesti keele sõnaraamat

Kasutajale • Lühendid • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

eksima
M
1 mingit viga tegema, ebatäpselt või valesti tegutsema
▫ Ma loodan, et ta pole seaduse vastu eksinud.
▫ Parandage mind, kui ma eksin.
2 õigelt teelt või liikumissuunalt kogemata kõrvale kalduma, teed kaotama
= ära eksima (1. täh)
▫ Ma olin teelt eksinud.
■ kuhugi juhuslikult sattuma, (sihitult) siia-sinna liikuma või uitama
▫ Eero pilk eksis korraks kaugusse.
▫ Vahel eksib siia pööraseid röövkalaparvi.
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome eksyä 'eksida', lüüdi üöstüdä 'eksida', liivi jeksõ 'eksida; segadusse sattuda'
– VÄLJENDID: ära eksima
⌘ kaela murdma
tugevasti viga tegema või saama
▫ Pidin pimedas koridoris kõrgetel treppidel koperdades peaaegu kaela murdma.
■ (ähvardustes:) maha lööma, hävitama
▫ Ükskord ma tal kaela murran!
◊ tõlkelaen saksa den Hals brechen
parandama
M
1 midagi lagunenut, katkist terveks ja kasutamiskõlblikuks tegema; kahjustust, riket kõrvaldama
▫ Mehed parandavad katust.
▫ Kingsepp parandab kingi.
▫ Jalgratast on vaja parandada.
■ (tervisega seoses:) ravima, ravides terveks tegema
▫ Seda hammast enam parandada ei saa.
2 paremaks või tõhusamaks muutma, puudustest või pahedest vabastama
▫ Seller parandab söögiisu.
▫ Päike ja ilus ilm parandasid tuju.
▫ Vangla vist ei paranda kurjategijat.
▫ Tõnu kinnitas, et kahetseb oma tegu, ja lubas ennast parandada.
■ senisest paremat numbrilist tulemust saavutama
▫ Kiiruisutaja parandas Eesti rekordit.
▫ Matemaatikaõpetaja lasi tal kolme neljaks parandada.
3 valesti (või halvasti) tehtut õigeks tegema, viga või vigu kõrvaldama või ära märkima
▫ Parandasin tekstis paar kirjaviga.
▫ Kontrolltöid parandama.
▫ Teine, täiendatud ja parandatud trükk.
– SEOTUD SÕNAD: parandamine ‹s›, parandatult ‹adv›
purema
M
1 hammustades viga, häda tegema
▫ Hunt pures lammast.
▫ Koera käest pureda saanud naine suri.
▫ Sääsed ning parmud puresid nii mis jõudsid.
■ (ainete, esemete kohta:) kahjustama, lagundama, rikkuma; (tunnete kohta:) piinama, vaevama
▫ Rooste pureb autot.
▫ Maja on vammist puretud.
▫ Koidest ja kuuliaukudest puretud sinimustvalge.
▫ Rahutus pureb hinges.
2 (süües) närima, hammaste vahel muljuma
▫ Koer pureb konti.
▫ Haige oigas ja pures huuli.
◊ põlissõna uurali: soome purra 'hammustada; lõigata', ersa poŕems 'närima, hammustama; sööma', mansi pur- 'purema'
rappima
M
1 kala või lindu sisikonnast vm mittetarvilikust puhastama
= rookima
▫ Et soomused laiali ei lendaks, rappige kala pesukausis vee all.
2 rebima (ja viga tegema), kiskudes, muljudes vm viisil lõhkuma või rikkuma
= räsima (1. täh), rasima
▫ Rakveret rappinud keeris oli päris tugev tornaado.
▫ Karu oli metsa all sipelgapesi rappinud.
▫ Nägime, kuidas rabapistrik rappis golfiväljakul kiivitajat.
3 peksma, lööma (ja kannatusi põhjustama, viga tegema)
▫ Finalistid olid enne tublisti rappida saanud: mõlemad olid alagrupis kaotanud kaks mängu.
■ puudusi ning vigu esile tuues tugevasti arvustama
▫ Kommentaatorid rapivad õelalt artiklite autoreid.
■ ägedalt, hoogsalt midagi tegema
▫ Mees oli tehases üle kolmekümne aasta tööd rappinud.
rasima
M
rebima (ja viga tegema), kiskudes, muljudes vm viisil lõhkuma või rikkuma
= räsima (1. täh), rappima
▫ Keeristormid rasivad Põhja-Carolina rannikut.
räsima
M
1 rebima (ja viga tegema), kiskudes, muljudes vm viisil lõhkuma või rikkuma
= rappima (2. täh), rasima
▫ Kanaari saari räsinud tugevad tuuled on põhjustanud suurt kahju.
▫ Põuast räsitud taimed.
■ ‹hrl tud-vormis› vaevatud, vigastatud seisundis olema; (hingelist) vaeva, raskusi põhjustama
▫ Kuidagi räsitud nägin välja.
▫ Majanduskriisist räsitud riik.
▫ Kaotused on räsinud ka vaimu.
2 kiirustades, räpakalt haarama, käega kinni kahmama
= sasima (2. täh)
▫ Mees räsis kasti sülle.
venitama
M
1 käega, kätega või mingi abivahendi abil midagi pikemaks või laiemaks tõmbama
▫ Laps venitas kampsunit allapoole.
▫ Venitasin põlvikud jalga.
■ muul kombel millegi kuju või pikkust muutma (pikenemise, laienemise suunas); midagi loomulikust pikemana näitama või kujutama
▫ Ta venitas suu naerule.
▫ Raske trass venitas võistlejate rivi pikaks.
▫ Mõlemast servast joondatud tekst venitab sõnavahed suureks.
■ ‹hrl tud-vormis› (seoses teoste sündmustikuga:) ülearu pikalt kujutama või esitama
▫ Venitatud, mõttetu tekst.
✉.. tekst on nagu pikaks venitatud veste või tüütu vanainimeselik heietus .. Toomas Vint
■ (lõõtspilli mängimise kohta)
▫ Alatihti nähti teda kõrtsis lõõtsa venitamas ning laulu ümisemas.
2 (hrl lihastega ühenduses:) sirutades või painutades (ja pingutades) lihaseid pikenema panema
▫ Harjutus venitab säärelihaseid.
▫ Venitas kaela pikaks, et paremini näha.
▫ Venitas end spagaati.
▫ Treeningu lõpus tuleks lihaseid venitada.
■ lihaseid ülemääraselt pingutades endale viga tegema
= ära venitama
▫ Kui üritasin mäest üles sõita, venitasin jalga.
■ (raskete esemete, raske töö kohta)
▫ Kott nädalaks ostetud toidukraamiga oli raske ja venitas kätt.
3 füüsiliselt tugevasti (pingutades) tõmbama vm rasket tegema
▫ Venitas end kõhuli katusele.
■ vaevaliselt, läbi häda midagi saavutama; pingutades toime tulema
▫ Venitas ennast klassist klassi.
▫ Kuidagi venitasin tööpäeva õhtusse.
▫ Toiduga venitab palgapäevani välja.
4 (aja kohta:) millegi kestust pikendama
▫ Lõunavaheaega annab veerand tundi pikemaks venitada.
▫ Kuidagi venitati aega kella üheni.
■ ‹millega, mida› tegevuse vm edenemist või kulgu pidurdama, millegagi viivitama
▫ Hea maletaja ei venita lõppmängu liiga pikaks.
▫ See ainult venitab asja, mitte ei vii seda edasi.
▫ Politsei venitas asja uurimisega.
▫ No küll venitab oma vastusega!
■ midagi aeglaselt, laisalt, justkui vastu tahtmist tegema
▫ Tüdruk täitis venitades käsu.
▫ Mees venitas end püsti.
▫ Taat venitas taskust välja lapiku pudeli.
5 pikkamisi, aeglaselt rääkima või laulma; pikemalt häälikuid hääldama või nooti hoidma
▫ „Või nii,” venitas mees.
▫ Keegi venitas nukrat laulujoru.
▫ Sulle sobivad aeglased laulud, kus saab noote pikalt venitada.
vintsutama
M
kedagi ära vaevama, kurnama
▫ Vanaema vintsutati mitu päeva haiglate vahet.
▫ Nälginud ja vintsutatud koer.
■ millelegi nt üles-alla, siia-sinna liigutades või raputades viga tegema, midagi pillutama, räsima
▫ Lained pildusid ja vintsutasid laeva.
– välja venitama ‹v›
1 pingutades toime tulema või vastu pidama; raskustega saavutama
▫ Loodan selle rahaga nädala välja venitada.
▫ Praegune riigikogu teeb kõik, et venitada välja järgmiste valimisteni.
▫ Veerandihindeks venitasin viie välja.
▫ Proovin viigi välja venitada.
■ teatava vanuseni elama
▫ Puškinil õnnestus välja venitada lausa 38 aastat.
2 pingule, pikaks või sirgu venitama; lihaseid ülemääraselt pingutades endale viga tegema
▫ Mida enam me kummi välja venitame, seda suurema jõuga see pärast kokku tõmbab.
▫ Istuva töö korral on oluline tihti selga sirutada ja lülisammas välja venitada.
▫ Suutsin trollis trügides mingi seljalihase välja venitada.
3 (riiete, kehaosade kohta:) venimist ja vormist väljaminekut põhjustama
▫ Nurgelised riidepuud võivad riided välja venitada.
▫ Rasedus on kõhunaha välja venitanud.
4 (taimede kohta:) ebaloomulikult pikkusesse kasvama panema
▫ Liiga pikk ettekasvatusaeg venitab istikud välja ja muudab nõrgaks.
■ ‹hrl tud-vormis› midagi ebaproportsionaalselt või ebaloomulikult pikana näitama või kujutama
▫ Järv on kagu–loodesuunas välja venitatud.
▫ Televiisori pilt oli välja venitatud.
⌘ ämbrisse astuma
viga tegema, eksima
▫ Kontserdikorraldajad on piletihinnaga ämbrisse astunud.
– ära istuma ‹v›
1 karistusaja lõpuni või teatud piirini vangistuses olema
▫ Kogu karistusaja ära istunud Malinovski ei kurtnud vanglaelu üle.
▫ Kuuest aastast on narkokullerid ära istunud vaid kaks.
■ teatud aja mingis (istuvas) ametis olema
▫ Riigikogus oma aja ära istunud saadikud saavad veel terve aasta sealt palka.
2 istumisega rikkuma või viga tegema
▫ Tugitooli vedrud on ära istutud.
▫ Selg oli kange ja tagumik ära istutud.
– ära tõmbama ‹v›
1 (tõmmates) midagi eemaldama, kõrvale liigutama vms
▫ Tõmbasin lapiga suurema mustuse ära.
▫ Pliidi kohal on kubu, mis toiduaurud ära tõmbab.
▫ Teise hoobi eest jõudsin pea ära tõmmata.
■ kõnekeelne ära varastama
▫ Rahakott tõmmati ära.
2 järsu liigutusega endale viga tegema
▫ Võistlustel tõmbasin selja ära.
▫ Vist tõmbasin reielihase ära.
3 (ligitõmbavana) mujale meelitama, mujale suunduma panema
▫ Tasuvamad tegevusalad tõmbavad loomaarste ära.
▫ Kas gravitatsioonilainete uuringud on tähelepanu neutriinodelt mõneti ära tõmmanud?
4 ära suitsetama
▫ Enne kontserti tahaks veel ühe sigareti ära tõmmata.
– VÄLJENDID: vaipa alt ära tõmbama
– ära tõstma ‹v›
1 tõstes kuskilt eemaldama
▫ Tõstsin poti tulelt ära.
2 midagi rasket tõstes endale viga tegema
▫ Olen selja ära tõstnud ega saa voodist püsti.
– ära venitama ‹v›
lihaseid ülemääraselt pingutades endale viga tegema
= venitama (2. täh)
▫ Oli end trennis ära venitanud.
▫ Selja võib ära venitada paljudes eri olukordades nii tööl kui ka kodus.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur