1 ‹s› hrl leebet suhtumist pälviv vallatu, ulakas tegu või ettevõtmine = koerus ▫ Tunneme juba su vigureid. ▫ Trendikas mees ei häbene kanda väikese viguriga kootud talvemütsi. ■ ‹adj› vallatu, üleannetu, tembutav ▫ Oh teid, vigur maapoiss! ■ ‹s› vallatu või tembutav inimene ▫ Sa viimane vigur! 2 ‹s› erilist oskust, ettevõtmist vms nõudev toiming = temp, trikk (1. täh) ▫ Nalja ta muidugi tegi, igasugu vigureid. ▫ Harjutasime uusi vigureid. 3 ‹s› (malemängus:) iga malend, välja arvatud ettur ▫ Vigurite lõppmäng. ▫ Malevigur. ○ HEA TEADA Kui ettur jõuab viimasele reale, siis muutub ta viguriks. 4 ‹s› mingi väike hrl uudne asi või detail, (naljakas) asjake või seade = vidin (2. täh) ▫ Elektrooniline vigur. ▫ Lisavigur. ▫ Tehnikavigur. ◊ laensõnasaksaFigur 'kuju, kehaehitus, figuur; kuju, skulptuur; mängukivi' < ladinafigūra 'kuju, vorm, välimus'