‹s› 1peen painduv oks, võrse või võsu (nt punumiseks, kinnitamiseks, löömiseks) ▫ Orus ei kasva vitsagi, millest korvi punuda. ■ (vitstega löömise, ka muu karistuse kohta) ▫ Küll need vitsad ükskord temalegi tulevad! ▫ Mäe Mardile otsustati anda viisteist hoopi vitsa. 2painduvast oksast või metalliribast käänatud võru millegi (nt puunõu) kooshoidmiseks = vitsavõru ▫ Puuvits.