[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

uid ‹uiu 21› ‹s›

1. äkki pähe tulnud mõte. Nagu välk käis üks uid ta peast läbi. Talle lõi, sähvas pähe üks imelik uid. Kirjanikul on kombeks kõik oma hetkelised uiud üles tähendada. *Ning kähku, nagu oli tulnud talle uid minna kirikusse, tuli talle nüüd mõte sealt lahkuda .. E. Vilde. *Ta kaalus, kas pähetulnud uidu maksab välja öelda. A. Lõhmus.
2. murd oid. *Tuleviku eest muretsemiseks loomal uidu ei jätku. H. Sergo.