pogri ‹illat -sse e. pokri 6› ‹s› 
kõnek
1. vangla, vangikong, arestikamber vm. koht kinnipidamiseks; ‹sisekohakäänetes› vangi, vangis, vangist. Kas sa ei karda pogrit? Lärmakas naaber tuleks pokri pista, panna. Mees mõisteti nädalaks pogrisse. Viige kinnipeetu pogrisse, pokri. Kurjategija istub pogris. Ta pääses pogrist üle noatera. *Kas neid kassakratte veel vähe? Kõik vangimajad ja pogrid täis.. E. Männik.
2. väike kitsas ruum, pugerik, uberik. Ta elas armetus pogris. *Muidugi ei topita mõisas loomi niisugusesse pogrisse kokku, nagu talupoegade laudad on.. J. Mändmets.
Mõista, mõista, millise märksõna tähendused need on?
• kõnek; vangla, vangikong, arestikamber vm. koht kinnipidamiseks; vangi, vangis, vangist; väike kitsas ruum, pugerik, uberik