piiratult ‹adv› 
1. kitsendatult, piiratud viisil, piiratud ulatuses v. koguses. Mudamähiseid tehakse kas kogu kehale või piiratult üksikutele kehaosadele. Nendele materjalidele antakse ajakirjas ruumi piiratult. Alkohoolik või narkomaan võidakse tunnistatada teovõimetuks või piiratult teovõimeliseks. *Kirjanik ei imetle oma tegelasi, ei satu ülistushoogu; tavaliselt avab ta nende iseloomu tegevuse kaudu, otsest karakteristikat harrastab autor piiratumalt. V. Alttoa.
2. ümbritsetuna, piiratuna. Tee ääres võis näha madala hekiga piiratult üksikuid suvemaju.
Mõista, mõista, millise märksõna tähendused need on?
• kitsendatult, piiratud viisil, piiratud ulatuses v. koguses; ümbritsetuna, piiratuna