Märgid

Märk ja selle nimetus kirjeldus sissejuhatuses		Kasutusjuhud
`	pikkusmärk 10.2.1-10.2.3	(sõna ees:) kolmas välde (tähe kohal:) liitsõna vahepiiril tekkinud geminaatklusiil või kolmas välde järgsilpides
ˊ	palatalisatsioonimärk 10.4.1-10.4.2	konsonandi peenendus
·	punkt 10.13	(vokaali kõrval:) pearõhk
˛	silbivahemärk 10.14	märgib vokaalide kuulumist eri silpidesse
‿	ühenduskaar 10.11.1-10.11.3	(murdenäidetes:) seob naabersõnadega koos hääldatavaid sõnu
˽	ühendusklamber 10.10	(Võru murdes:) lausefoneetiline assimilatsioon
-	sidekriips 10.12	asendab märksõnas sõnaosa, mida ei korrata, või osutab, et tegemist on liitsõna ühe osisega samaväärsete paarissõnade ja sõnakorduste vahel eraldab liitsõna komponente, mille kokkukirjutamisel satuks kõrvuti rohkem kui kaks samasugust häälikut (artikli peas:) osutab, et tegemist on liitsõna ainesega või sõna tüvega esineb häälikulistes üldviidetes
→	suunamismärk 3.12.1-3.12.5	juhib teise märksõna juurde
\|\|	paralleelid 5.1.1	sõna tarvitusjuhtum
<	tulenemismärk 5.6.1	näitab, et sellele eelnev sõna on mõistetav märgile järgneva sõna tähenduse kaudu
~	tilde 6.2	üksteisega asendatavate sõnade või sõnaühendite osade vahel
\|	püstkriips 2.1 2.8 7.3.3	(artikli peas:) sõna muutuva osa ees (märksõnas:) eraldab liitsõna osi (fraseologismide esitamisel:) eraldab tähendusrühmi
–	mõttekriips 2.4 9.1	eraldab kohalühendi või püstkirjas näitelause tähenduse seletusest
=	võrdusmärk 5.2	sõna seletust asendavale murdekeelsele sünonüümile mõistatuse lahendusele
?	küsimärk 5.8	kaheldav seletus või teade
” ”	jutumärgid 5.8	murdekoguja seletus
*	tärn	märksõna on analoogia põhjal tuletatud artikli koostaja poolt
( )	ümarsulud	selgitavad ja täpsustavad märkused tähenduse seletuses; tähenduspiirkond; loomade ja taimede ladinakeelsed nimetused asesõnad artikli peas; seletused ja asesõnade vasted näitelausetes paralleelvariandid artikli peas täht, sõna või fraseemi osa, mis võib ära jääda
[ ]	nurksulud	koostaja poolt näitelausele lisatud täiendused sõnaosad, kui sõna ise on juba ümarsulgudes
/ /	kaldkriipsud	(artikli peas:) murdeline üksikesinemus
,	koma	(artikli peas:) märgendi mõjupiirkonna lõpp eraldab omavahel tihedamini seostuvad variandid
;	semikoolon	eraldab näitelauseid (artikli peas:) eraldab kokkukuuluvaid üksusi raskesti eristatavate tähenduste või tähendusvarjundite vahel
- -	kaks katkendjoont	väljajäte näitelause keskel
:	koolon	pärisnimelise märksõna järel, kui puudub artikli pea (näitelausetes:) otsese kõne ees tähenduspiirkonna ja ladinakeelse nimetuse vahel

Murded, murrakud jm maa-alaline liigendus

Lühend	Seletus
Amb	Ambla
Ann	Anna
Ans	Anseküla
Aud	Audru
eL	lõunaeesti murded: Mulgi murre, Tartu murre, Võru murre
Emanner (varem Emann)	Eesti manner
Emm	Emmaste
eP	põhjaeesti murded: saarte murre, läänemurre, keskmurre, idamurre
Ha	Harjumaa: Ris HMd Nis Kei Hag Rap Juu Kos Jür HJn JõeK KuuK
Hag	Hageri
HaId	Ida-Harjumaa: Kos Jür HJn JõeK KuuK
HaLo	Loode-Harjumaa: Ris HMd Nis Kei
HaLä	Lääne-Harjumaa: Ris HMd Nis Kei Hag Rap Juu
Han	Hanila
Har	Hargla
Hel	Helme
Hi	Hiiumaa: Emm Käi Rei Phl (+ Kassari)
HJn	Harju-Jaani
Hlj	Haljala (rannikumurre)
HljK	Haljala (keskmurre)
Hls	Halliste
HMd	Harju-Madise
Hää	Häädemeeste
I	idamurre: Iis Trm (+ Avinurme) Kod MMg Pal Lai
Iis	Iisaku (idamurre)
IisK	Iisaku (keskmurre)
IisR	Iisaku (rannikumurre)
ILõ	idamurde lõunaosa: Kod MMg Pal
IPõ	idamurde põhjaosa: Iis Trm Lai
Jaa	Jaani
JJn	Järva-Jaani
JMd	Järva-Madise
Juu	Juuru
Jõe	Jõelähtme (rannikumurre)
JõeK	Jõelähtme (keskmurre)
Jõh	Jõhvi
Jä	Järvamaa: Amb JMd JJn Ann Tür Pai Pee Koe
Jäm	Jämaja
Jür	Jüri
K	keskmurre: Harjumaa, Järvamaa, Virumaa (keskmurre), Äksi, Kursi, Põhja-Viljandimaa
Kaa	Kaarma
Kad	Kadrina
Kam	Kambja
Kan	Kanepi
Kei	Keila
Khk	Kihelkonna
Khn	Kihnu
Kir	Kirbla
KJn	Kolga-Jaani
KLõ	keskmurde lõunaosa: Äksi, Kursi, Põhja-Viljandimaa
Kod	Kodavere (idamurre)
KodT	Kodavere (Tartu murre)
Koe	Koeru
Kos	Kose
KPõ	keskmurde põhjaosa: Harjumaa, Järvamaa, Virumaa (keskmurre)
Kra	Kraasna
Krj	Karja
Krk	Karksi
Krl	Karula
Kse	Karuse
Ksi	Kursi
Kul	Kullamaa
Kuu	Kuusalu (rannikumurre)
KuuK	Kuusalu (keskmurre)
Kõp	Kõpu
Käi	Käina
Kär	Kärla
L	läänemurre: Läänemaa, Pärnumaa
Lai	Laiuse
Lei	Leivu
Lih	Lihula
LNg	Lääne-Nigula
Lut	Lutsi
Lä	Läänemaa: Noa LNg Rid Mar Kul Mär Vig Kir Lih Kse Han Var
LäEd	Edela-Läänemaa: Kir Lih Kse Han Var
LäLo	Loode-Läänemaa: Noa LNg Rid Mar
LäLõ	Lõuna-Läänemaa: Vig Kir Lih Kse Han Var
LäPõ	Põhja-Läänemaa: Noa LNg Rid Mar Kul Mär
Lüg	Lüganuse
M	Mulgi murre: Trv Pst Hls Krk Hel
Mar	Martna
Mih	Mihkli
MMg	Maarja-Magdaleena (idamurre)
MMgT	Maarja-Magdaleena (Tartu murre)
Muh	Muhu
Mus	Mustjala
Mär	Märjamaa
Nai	Naissaare
Nis	Nissi
Noa	Noarootsi
Nõo	Nõo
Ote	Otepää
Pai	Paide
Pal	Palamuse
Pee	Peetri
Pha	Püha
Phl	Pühalepa
Pil	Pilistvere
PJg	Pärnu-Jaagupi
Plt	Põltsamaa
Plv	Põlva
Pst	Paistu
Puh	Puhja
Pä	Pärnumaa: Mih Tõs Khn Aud Pär PJg Vän Tor Hää Saa
PäLo	Loode-Pärnumaa: Mih Tõs Aud Pär PJg
PäPõ	Põhja-Pärnumaa: Mih Tõs Aud Pär PJg Vän Tor
Pär	Pärnu
Pöi	Pöide
R	rannikumurre: Nai Jõe Kuu Hlj (+ Käsmu) RakR VNg Lüg Jõh IisR Vai
Rak	Rakvere (keskmurre)
RakR	Rakvere (rannikumurre)
Ran	Rannu
Rap	Rapla
Rei	Reigi
RId	rannikumurde idaosa: VNg Lüg Jõh IisR Vai
Rid	Ridala
Ris	Risti
Rõn	Rõngu
Rõu	Rõuge
Räp	Räpina
S	saarte murre: Saaremaa, Muhu, Hiiumaa
Sa	Saaremaa: Jäm Ans (+ Abruka) Khk Kär Mus Kaa Krj Pha Vll Jaa Pöi
Saa	Saarde
SaId	Ida-Saaremaa: Kär Kaa Krj Pha Vll Jaa Pöi
SaLä	Lääne-Saaremaa: Jäm Ans Khk Mus
San	Sangaste
Se	Setu
Sim	Simuna
SJn	Suure-Jaani
T	Tartu murre: Ran Puh Nõo TMr MMgT KodT Võn Kam Ote Rõn San (+ Luke)
TaPõ	Põhja-Tartumaa: Iis Trm Kod MMg Pal Äks Ksi Lai
TLä	Tartu murde lääneosa: Ran Puh Nõo
TMr	Tartu-Maarja
Tor	Tori
Trm	Torma
Trv	Tarvastu
Tõs	Tõstamaa
Tür	Türi
Urv	Urvaste
V	Võru murre: Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Lei Lut Kra
Vai	Vaivara
Var	Varbla
Vas	Vastseliina
VId	Võru murde idaosa: Rõu Plv Vas Räp Se Lut Kra
Vig	Vigala
ViK	Virumaa (keskmurre): VMr Kad HljK Rak VJg Sim IisK
Vil	Viljandi
VJg	Viru-Jaagupi
Vll	Valjala
VlPõ	Põhja-Viljandimaa: Plt Pil KJn SJn Kõp Vil
VLä	Võru murde lääneosa: Kan Urv Krl Har Lei
VMr	Väike-Maarja
VNg	Viru-Nigula
Võn	Võnnu
Vän	Vändra
Äks	Äksi

Märgendid ja muud lühendid

Lühend (või sõna)	Seletus
adj	adjektiiv
adv	adverb
alaleü	alaleütlev, allatiiv
alaltü	alaltütlev, ablatiiv
alalü	alalütlev, adessiiv
ant	antonüüm
da-inf	da-infinitiiv
dem	deminutiiv
deskr	deskriptiivne, deskriptiivsõna
euf	eufemistlik
folkl	folkloristlik
frekv	frekventatiiv, tegevuse korduvust väljendav verb
g	genitiiv, omastav
hajusalt	sporaadiliselt, hajusalt
halv	halvustav(alt), pejoratiiv(ne)
hrl	harilik(ult)
hrv	harvaesinev
hüüds	hüüdsõna, interjektsioon
id.	seesama, idem
imperf	imperfekt, lihtminevik
imperf (nad)	lihtmineviku mitmuse 3. pööre
imperf (ta)	lihtmineviku ainsuse 3. pööre
impers	impersonaal(ne), umbisikuline
inf	infinitiiv
kaasaü	kaasaütlev, komitatiiv
kasut	kasutatakse, kasutatav
kesks	kesksõna, partitsiip
kirj	kirjakeelne, kirjakeelest
komp	komparatiiv
käskiv kv	käskiv kõneviis, imperatiiv
lastek	lastekeelne
ls	liitsõna(d)
momen	momentaan, hetkelist tegevust väljendav verb
n	nominatiiv, nimetav
nalj	naljatlev(alt), humoristlik(ult)
nt	näiteks
nud-kesks	nud-kesksõna, nud-partitsiip
num	numeraal, arvsõna
onomat	onomatopoeetiline
p	partitiiv, osastav
peam	peamiselt
piibl	piiblist
piltl	piltlik, figuraalne
pl	pluural, mitmus, mitmuslik
postp	postpositsioon, tagasõna
pr	preesens, olevik
prep	prepositsioon, eessõna
pron	pronoomen, asesõna
rajav	rajav, terminatiiv
refl	refleksiiv, enesekohane verb
rhvl	rahvalaulust
saav	saav, translatiiv
sag	sageli
seestü	seestütlev, elatiiv
seesü	seesütlev, inessiiv
sg	singular, ainsus
sisseü	sisseütlev, illatiiv
subst	substantiiv, nimisõna
sõim	sõimusõna
teat	teatav, teatud
tgn	tegijanimi
tingiv kv	tingiv kv, konditsionaal
tn	teonimi
täh	tähendus
usk	uskumuslik
uus	uus
v.a	välja arvatud, exclusive
van	vananenud
vrd	võrdle
vt	vaata
välj	väljendab
öeld	öeldakse, öeldi
üld	üldine, üldkasutatav

Veebivariandist (ja edaspidi kogu raamatust) välja jäetud

det-pron	determinatiivne pronoomen
emf	emfaatiline
ind	indeklinaabel
ind-pron	indefiniitne pronoomen
int-pron	interrogatiivpronoomen
intr	intransitiivne
ir	irooniline, irooniliselt
konj	konjunktsioon
pers-pron	personaalpronoomen
pl tant	plurale tantum
poss-pron	possessiivpronoomen
refl-pron	refleksiivpronoomen
rel-pron	relatiivpronoomen
resp	respective
rets-pron	retsiprookne pronoomen
tr	transitiivne