Ersa keel on Mordva Vabariigis ja mitmel pool mujal Venemaal
kõneldav soome-ugri keel. See on Mordva Vabariigis mokša ja
vene keele kõrval ametlikuks keeleks.
2002. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel rääkis ersa keelt
451 033 inimest. 2010. aastal loendati ersa keele oskajaid Venemaal
vaid 36 726, kuid see number ei kajasta tegelikku olukorda, sest
enamik ersa keele oskajaid pandi kirja hoopis „mordva keele” rääkijana.
2010. aastal tunnistas end mordvalaseks 744 237 inimest, neist
392 941 kohta märkis rahvaloendaja, et nad oskavad „mordva” keelt.
Hinnanguliselt on mordva keelte umbes 750 000 kõnelejast ersasid
umbes 500 000 ja mokšasid umbes 250 000.
Ersad ja mokšad moodustasid 2010. aastal 40% Mordva Vabariigi
elanikest. Lisaks Mordva Vabariigile räägitakse ersa keelt
ersade kompaktsetel asualadel Nižni Novgorodi, Penza, Samara,
Orenburgi ja Uljanovski oblastis ning Tšuvaššias ja Tatarstanis.
Ersasid elab ka Eestis, kuid rahvaloendusel on ersad ja
mokšad loetud kokku mordvalasteks. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel
elas Eestis 562 mordvalast, kellest 221 rääkis ersa või mokša keelt.
Eestis tegutseb ersade kultuuriühing Sjatko ja Eesti-Mordva Selts.
Siinne eesti-ersa sõnaraamat on esimene suurem kakskeelne
sõnaraamat eesti-mordva suhete ajaloos. Sõnaraamatu koostamise
mõte tekkis 2016. aastal ja seda hakati koostama 2017. aasta alguses.
Sõnaraamat sisaldab üle 6000 märksõna. Sõnaraamatu sihtgrupiks
on ersa keelest ja kultuurist huvitatud eestlased ning eesti
keelt õppivad ersad. Sõnastiku näitelaused ja -fraasid on abiks
nii keeleõppijatele kui ka tõlkijatele.
Sõnaraamatu aluseks on Eesti Keele Instituudis välja töötatud
elektrooniline Eesti-X sõnastikupõhi, mida saab kasutada alusena
kakskeelsete sõnastike koostamisel. Eesti-X
sõnastikupõhjas on eesti keele pool juba olemas. Eesti-ersa
sõnastiku koostajad on lisanud ersa keele andmed ning peatoimetaja
on muutnud vajadusel eesti sõna tähendusliigendust.
Sõnaraamatu koostajateks on PhD Natalja Abrosimova ja PhD
Natalja Ermakov, toimetajaks PhD Olga Erina ja peatoimetajaks
ning projektijuhiks PhD Sven-Erik Soosaar.
Autorid tänavad Nikolai Bajuškini, Jack Rueterit ja kõiki
ersasid, kes on sõnaraamatu koostamisel abiks olnud.
Sõnastik on koostatud aastatel 2017‒2019 Eesti Keele Instituudi
elektroonilises sõnastikusüsteemis EELex ning see ilmub
ainult elektrooniliselt. Lisaks mitmekesistele
otsinguvõimalustele on veebiversiooni eeliseks ka võimalus
sõnastikku edaspidi täiendada.
Sõnastikusüsteemi konsultant on olnud Ülle Viks, tehnilist tuge
osutasid Ain Teesalu ja Ülle Viks, veebiversiooni looja on
Indrek Hein. Autorid tänavad Eesti Keele Instituudi
kolleege hea koostöö eest.
Sõnastiku valmimist on toetanud Eesti Hõimurahvaste
Programm, MTÜ Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit,
Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Keele Instituut.
Soovime head kasutamist ja jääme ootama teie
tagasisidet
ning ettepanekuid!
