Eesti-ersa sõnaraamat sisaldab üle 6000 eesti märksõna ersa vastetega. Sõnavaliku aluseks on 2014. aastal valminud eesti keele põhisõnavara sõnastiku märksõnastik (umbes 5000 sagedasemat eesti keele sõna). Sõnaartiklite põhjana on sõnaraamatus kasutatud Eesti Keele Instituudis välja töötatud eesti-X sõnastikupõhja, millest valiti lisaks põhisõnavara sõnastikus leiduvatele märksõnadele välja muid olulisemaid sõnu ja sõnaühendeid. Näidete allikas on põhiliselt eesti keele seletav sõnaraamat, kuid toimetaja on vajadusel neid näiteid muutnud või uusi näiteid lisanud.
Kõigile eesti põhisõnavara sõnadele ersa tõlkevastete leidmine oli raskendatud, sest ersa keele kohta ei ole piisaval määral ja piisava mahuga normatiivseid sõnaraamatuid välja antud ning mitmete valdkondade terminoloogia on arendamata. Samuti kasutatakse tänapäevases ersa keeles väga palju toorlaene vene keelest. Ersa keele kasutusala kitseneb pidevalt ja keele teadlik arendamine on hädavajalik.
Sõnaraamatus on esitatud ka keeleuuenduslikke sõnu, mis on eri määral ka igapäevases kasutuses. Samas on esitatud ka nende sagedamini kasutatav vene keelest pärit vaste. Keeleuuenduslikke sõnu ei ole eraldi märgistatud.
Sõnaraamatus on püütud vältida murdesõnu ning järgida ersa kirjakeele normi. Siiski on ka kirjakeeles eri murretest pärit sünonüüme ning ühe ja sama objekti, näiteks taime või looma nimetamiseks kasutatakse tänapäeva ersa kirjakeeles tihti mitut sõna. Autorid on püüdnud fikseerida sõnaraamatus kirjakeeles kasutatavaid tõlkevasteid.
Sõnaartikli põhiosad on:
Eesti märksõna on esitatud artikli alguses ja on esile tõstetud paksu musta kirjaga. Märksõnaks võib olla sõna algvorm (nt aadress, tulema, eile), sõnaühend (nt aru saama) või lühend (nt WC). Märksõnale on lisatud grammatiline iseloomustus: sõnaliik ja muutuva sõna kõik põhivormid. Grammatiline iseloomustus on noolsulgudes harilikus kirjas. Põhivormides on tähistatud välde (märk '), ebaregulaarne rõhk (märk `) ning tüve ja muutevormi tunnuse piir (märgid [ ja /). Liitsõna puhul antakse ainult viimase komponendi vormid, mille ees on märk +. Sõnaliike võib mitmetähendusliku märksõna järel olla antud mitu, konkreetse tähenduse sõnaliik esitatakse ka tähendusnumbri järel (nt noor). Kui sõna saab käänata või pöörata kahtmoodi, siis antakse mõlemad variandid (nt muuseum, mõis, sulgema). Variandiks võib olla ka muutumatu sõna (nt aga). Põhivormidele järgneb muutkonna number õigekeelsussõnaraamatus ja vastav hüperlink.
Märksõna tähendusi eristatakse mitmel viisil:
a) homonüümid vormistatakse eraldi artiklitena, eristajaks on ülaindeks, nt kurk1 ja kurk2;
b) mitmetähenduslike märksõnade tähendusi eristatakse araabia numbritega, nt päike;
c) väiksemaid tähenduserinevusi eristatakse seletuste (nt abielluma) ja märgendite abil.
Seletus paikneb vahetult enne vasteid, on esitatud ümarsulgudes ja kursiivis, nt ajama. Seletuseks võib olla sünonüüm, üldisem määratlus vmt.
Märgendid (vt Märgendid ja lühendid) on esitatud kapiteelkirjas ja paiknevad enne seletust. Erialaterminid on varustatud vastava eriala märgendiga (aj, ehit, med). Stiilimärgendid osutavad stilistilisele allkeelele (kõnek, hlv). Sõna või sõnaühendi ülekantud tähendusele viitab märgend piltl. Erialamärgendid iseloomustavad nii eesti keelendit kui ka ersa vasteid ja näidete tõlkeid.
Ersa vasted on esitatud pärast märksõna grammatilist infot ja tähenduse iseloomustust – iga tähendusnumbri all eraldi. Vasted on esile tõstetud sinise värviga. Semantiliselt lähedaste vastete vahel on koma, kaugemaid vasteid eraldab semikoolon. Kui märksõnal või mõnel tema tähendusel otsene vaste puudub, tähistab seda koolon (:). Koolonile järgnevad kohe kasutusnäited (koos tõlgetega).
Ersa nimisõnade puhul näidatakse nende mitmuse tunnust ja vajausel püstkriipsuga selle liitumiskohta, nt сэд|ь <-ть> tähendab, et mitmuse vorm on сэдть. Tegusõnade puhul näidatakse nende preteeritumi 3. pöörde tunnust, mis liitub verbi tüvele püstkriipsuga märgitud kohas, nt те|емс <-йсь> tähendab, et preteeritumi 3. Isiku vorm on тейсь.
Ersa vastele võib järgneda viide Eesti etümoloogiasõnaraamatu märksõnale, kui vastel on eesti keeles ka etümoloogiline vaste. Etümoloogiline vaste võib olla sama, mis märksõna, nt suusk (ersa tõlkevaste сокс etümoloogiline vaste on ► suusk) või erinev, nt suvi (ersa tõlkevaste кизэ etümoloogiline vaste on ► kesa). Link etümoloogiasõnaraamatule avaneb uuel vahelehel.
Eesti kasutusnäited iseloomustavad märksõna seoseid teiste sõnadega. Kasutusnäited on harilikus kirjas ja paiknevad pärast ersa vasteid. Kasutusnäiteks võib olla (läbipaistva sisuga) liitsõna, sõnaühend, pikem fraas või terve lause.
Igale näitele või selle eri tähendusele antakse ersa tõlked (eristatud rohelise värviga), millele on lisatud valikuliselt rektsioon ja stiilimärgend.
Viited võivad olla sisulised või grammatilised. Sisuliste viidete puhul kasutatakse viitelühendeid (vt, vt ka, vrd). Sisulised viited juhatavad teise artiklisse, kus on info variantse sõna kohta (nt seepärast vt sellepärast). Grammatilistes viidetes kasutatakse viitenoolt →. See juhatab erikujulise muutevormi juurest algvormi juurde (nt alates → algama, juuksed → juus).
Märgendid näitavad:
Kõigile sõnaraamatutele ühised lühendite seletused leiate lühendite koondloendist.
| < > | grammatilised andmed |
| ' | III välde |
| ` | ebaregulaarne rõhk |
| & | paralleelvormide vahel (grammatilises infos) |
| + | liitsõnapiir |
| { } | rektsiooniküsimus(ed) |
| → | grammatiline viide |
Sõnastikus on järgitud ersa keele kirjutamisel kõige uuemat ersa õigekirjasõnaraamatut:
a b (c) d e f g h i j k l m n o p (q) r s š z ž t u v (w) õ ä ö ü (x) (y)
Sulgudes on võõrtähed, mida kasutatakse ainult võõrnimede ja võõrkeelsete sõnade kirjutamisel.
а б в г д е ё ж з и й к л м н о п р с т у ф х ц ч ш щ ъ ы ь э ю я