[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat


Päring: osas

Sama päring läti-eesti sõnaraamatus

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

alles jääma 1. (pāri) palikt, atlikt 2. pastāvēt, saglabāties
üle jääma 1. (pāri) palikt, atlikt ∙ kui aega üle jääb, siis loen ja paliks laiks, tad palasīšu; toitu jäi ülegi ēdiens pat palika pāri; küll ta nõustub, mis tal muud üle jääb gan jau viņš piekritīs, kas viņam cits atliks 2. pāriet, mitēties ∙ vihm jäi üle lietus pārgāja
ära kastma apliet, aplaistīt ∙ kasta peenrad ära! aplej dobes!
lahti köitma (vaļā) atsiet ∙ ta köitis jalad lahti viņš atsēja kājas
`lükkama v {lükata, `lükkan} 1. grūst, stumt, bīdīt ∙ lapsevankrit lükkama stumt bērnu ratiņus; lükkame kapi seina äärde piebīdām skapi pie sienas 2. pārvilkt, pārslidināt, pārbraukt, pārlaist ∙ ta lükkas kammiga läbi juuste viņš pārlaida ķemmi caur matiem 3. atlikt, pārcelt ∙ pulmad lükati sügise peale kāzas atlika uz rudeni 4. uzgrūst, uzvelt ∙ süü lükati minu peale vainu uzvēla man
edasi lükkama 1. atlikt 2. pārcelt ∙ koosolek on edasi lükatud homseks sapulce ir pārcelta uz rītdienu
minema a v {`minna, lähen} 1. iet, doties ∙ läksime mööda metsasihti gājām pa meža stigu; lähme jala ejam kājām; jõel läheb jää upē iet ledus; tööle minema iet uz darbu; ta läks mehele viņa izgāja pie vīra; raudtee läheb läbi metsa dzelzceļš iet caur mežu; see oli läinud nädalal tas bija pagājušajā nedēļā; millal rong läheb? kad atiet vilciens?; läheks tarvis būtu vajadzīgs; see kaup ei lähe šī prece nekustas 2. aiziet, zust ∙ kui kiiresti küll aeg läheb! cik ātri gan iet laiks!; varsti on lumi läinud drīz sniegs būs nokusis; see on ammu moest läinud tas sen ir izgājis no modes; kõik lootused on läinud visas cerības ir zudušas 3. kļūt, tapt ∙ ta läks näost valgeks viņš nobālēja; tuju läheb heaks garastāvoklis uzlabojas; puud lähevad lehte koki salapo; taevas läheb selgeks debesis noskaidrojas; ägedaks minema sadusmoties 4. (darbību vai procesu) sākt ∙ mootor läks käima motors sāka darboties; vesi läks keema ūdens uzvārījās; põõsas ei läinud kasvama krūms neieauga; nad läksid omavahel vaidlema viņi sāka strīdēties savā starpā 5. iet, klāties, veikties ∙ kuidas sul eksamil läks? kā tev gāja eksāmenā?; kahju, et nõnda läks žēl, ka tā izgāja; neil minevat nüüd hästi viņiem tagad klājoties labi 6. piestāvēt, derēt ∙ punased värvitoonid lähevad talle sarkani krāsu toņi viņam piestāv; see nõu ei lähe šis padoms neder 7. saiet, satilpt ∙ katlasse läheb viisteist pange vett katlā saiet piecpadsmit spaiņi ūdens ∆ mine sa tea ej nu sazini; mine võta kinni ej nu sazini
lahti nöörima atsiet, atsaitēt ∙ ta nööris paki lahti viņš atsēja saini
kõrvale panema atlikt, nolikt ∙ ta pani raamatu kõrvale viņš nolika grāmatu malā; ema pani natuke raha kõrvale māte atlika nedaudz naudas
seega adv tātad, līdz ar to ∙ oleme käinud juba kolm kilomeetrit, minna jääb seega veel üks esam nogājuši jau trīs kilometrus, tātad atliek vēl viens
lahti siduma atsiet ∙ ta sidus kaelasideme lahti viņš atsēja kaklasaiti
välja sirutama 1. izstiept, pastiept, izbāzt ∙ laps sirutas jala teki alt välja bērns izbāza kāju no segas apakšas 2. iztaisnot, atliekt ∙ sirutage jalg välja! iztaisnojiet kāju! 3. pastiept, pasniegt ∙ ta sirutas käe teretuseks välja viņš pastiepa roku sveicienam
lahti sõlmima atsiet, atraisīt ∙ laps sõlmis kingapaelad lahti bērns atsēja kurpju auklas
üle uhtma (ar lielu ūdens daudzumu) noskalot, apliet ∙ ta uhtis nõud kraani all üle viņš noskaloja traukus zem krāna; ta uhab end hommikuti külma veega üle rītos viņš aplejas ar aukstu ūdeni
üle valama 1. apliet, pārliet ∙ pärast vihtlemist valasime end jaheda veega üle pēc pēršanās aplējāmies ar vēsu ūdeni 2. apbērt ∙ etteheidetega üle valama apbērt ar pārmetumiem 3. pieliet, piepildīt ∙ täiskuu valas ümbruse kahvatu valgusega üle pilnmēness pielēja apkārtni ar blāvu gaismu
vesi s {vee, `vett, vesi} 1. ūdens ◦ joogivesi dzeramais ūdens; lõhnavesi smaržūdens; vesiemulsioon ūdens emulsija; vesilahus ūdens šķīdums; vesiravi ūdens dziedniecība; vesiratas ūdens rats; vesivõimlemine ūdens vingrošana ∙ kare vesi ciets ūdens; raske vesi smagais ūdens; vees lahustuv aine ūdenī šķīstoša viela; jalanõud lasevad vett läbi apavi laiž cauri ūdeni; majja pandi vesi sisse mājā ievilka ūdeni 2. ūdeņi ◦ siseveed iekšējie ūdeņi; territoriaalveed teritoriālie ūdeņi ∙ veed on juba kinni külmunud ūdeņi ir jau aizsaluši; tursapüük Euroopa Liidu vetes mencu zveja Eiropas Savienības ūdeņos 3. ūdens, ķermeņa šķidrums ◦ higivesi sviedri; lootevesi augļa ūdens ∙ vesi tuli silma asaras saskrēja acīs; ta pühib käega otsaeest vett viņš slauka ar roku sviedrus no pieres; suu jookseb vett siekalas saskrien mutē; ta lasi vett viņš nolaida ūdeni ∆ vee peal püsima turēties virs ūdens; nagu külma vett kaela valama kā ar aukstu ūdeni apliet; nagu hane selga vesi kā pīlei ūdens; vesi on ahjus nelaime mājās; selge nagu vesi skaidrs kā diena; vee ja leiva peal pie maizes un ūdens; vett veskile valama liet ūdeni uz dzirnavām; vett segama jaukt ūdeni; vett vedama minema saiet grīstē
väljuma v 1. iziet, iznākt ∙ väljusin uksest izgāju pa durvīm; jõgi väljus kallastest upe izgāja no krastiem 2. iznākt ∙ metsast väljuvad seenelised no meža iznāk sēņotāji; sibulast väljunud võrse no sīpola iznācis asns 3. izkāpt ∙ väljuma autost izkāpt no automašīnas; inimesed kiirustasid bussist väljuma cilvēki steidza izkāpt no autobusa 4. (par satiksmes līdzekļiem) atiet ∙ millal väljub Tartu rong? kad atiet Tartu vilciens?; laev oli juba väljunud kuģis jau bija atgājis

Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur