?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit
alles jääma 1. (pāri) palikt, atlikt 2. pastāvēt, saglabāties
üle jääma 1. (pāri) palikt, atlikt ∙ kui aega üle jääb, siis loen ja paliks laiks, tad palasīšu; toitu jäi ülegi ēdiens pat palika pāri; küll ta nõustub, mis tal muud üle jääb gan jau viņš piekritīs, kas viņam cits atliks 2. pāriet, mitēties ∙ vihm jäi üle lietus pārgāja
ära kastma apliet, aplaistīt ∙ kasta peenrad ära! aplej dobes!
lahti köitma (vaļā) atsiet ∙ ta köitis jalad lahti viņš atsēja kājas
`lükkama v {lükata, `lükkan} 1. grūst, stumt, bīdīt ∙ lapsevankrit lükkama stumt bērnu ratiņus; lükkame kapi seina äärde piebīdām skapi pie sienas 2. pārvilkt, pārslidināt, pārbraukt, pārlaist ∙ ta lükkas kammiga läbi juuste viņš pārlaida ķemmi caur matiem 3. atlikt, pārcelt ∙ pulmad lükati sügise peale kāzas atlika uz rudeni 4. uzgrūst, uzvelt ∙ süü lükati minu peale vainu uzvēla man
edasi lükkama 1. atlikt 2. pārcelt ∙ koosolek on edasi lükatud homseks sapulce ir pārcelta uz rītdienu
minema a v {`minna, lähen} 1. iet, doties ∙ läksime mööda metsasihti gājām pa meža stigu; lähme jala ejam kājām; jõel läheb jää upē iet ledus; tööle minema iet uz darbu; ta läks mehele viņa izgāja pie vīra; raudtee läheb läbi metsa dzelzceļš iet caur mežu; see oli läinud nädalal tas bija pagājušajā nedēļā; millal rong läheb? kad atiet vilciens?; läheks tarvis būtu vajadzīgs; see kaup ei lähe šī prece nekustas 2. aiziet, zust ∙ kui kiiresti küll aeg läheb! cik ātri gan iet laiks!; varsti on lumi läinud drīz sniegs būs nokusis; see on ammu moest läinud tas sen ir izgājis no modes; kõik lootused on läinud visas cerības ir zudušas 3. kļūt, tapt ∙ ta läks näost valgeks viņš nobālēja; tuju läheb heaks garastāvoklis uzlabojas; puud lähevad lehte koki salapo; taevas läheb selgeks debesis noskaidrojas; ägedaks minema sadusmoties 4. (darbību vai procesu) sākt ∙ mootor läks käima motors sāka darboties; vesi läks keema ūdens uzvārījās; põõsas ei läinud kasvama krūms neieauga; nad läksid omavahel vaidlema viņi sāka strīdēties savā starpā 5. iet, klāties, veikties ∙ kuidas sul eksamil läks? kā tev gāja eksāmenā?; kahju, et nõnda läks žēl, ka tā izgāja; neil minevat nüüd hästi viņiem tagad klājoties labi 6. piestāvēt, derēt ∙ punased värvitoonid lähevad talle sarkani krāsu toņi viņam piestāv; see nõu ei lähe šis padoms neder 7. saiet, satilpt ∙ katlasse läheb viisteist pange vett katlā saiet piecpadsmit spaiņi ūdens ∆ mine sa tea ej nu sazini; mine võta kinni ej nu sazini
lahti nöörima atsiet, atsaitēt ∙ ta nööris paki lahti viņš atsēja saini
kõrvale panema atlikt, nolikt ∙ ta pani raamatu kõrvale viņš nolika grāmatu malā; ema pani natuke raha kõrvale māte atlika nedaudz naudas
seega adv tātad, līdz ar to ∙ oleme käinud juba kolm kilomeetrit, minna jääb seega veel üks esam nogājuši jau trīs kilometrus, tātad atliek vēl viens
lahti siduma atsiet ∙ ta sidus kaelasideme lahti viņš atsēja kaklasaiti
välja sirutama 1. izstiept, pastiept, izbāzt ∙ laps sirutas jala teki alt välja bērns izbāza kāju no segas apakšas 2. iztaisnot, atliekt ∙ sirutage jalg välja! iztaisnojiet kāju! 3. pastiept, pasniegt ∙ ta sirutas käe teretuseks välja viņš pastiepa roku sveicienam
lahti sõlmima atsiet, atraisīt ∙ laps sõlmis kingapaelad lahti bērns atsēja kurpju auklas
üle uhtma (ar lielu ūdens daudzumu) noskalot, apliet ∙ ta uhtis nõud kraani all üle viņš noskaloja traukus zem krāna; ta uhab end hommikuti külma veega üle rītos viņš aplejas ar aukstu ūdeni
üle valama 1. apliet, pārliet ∙ pärast vihtlemist valasime end jaheda veega üle pēc pēršanās aplējāmies ar vēsu ūdeni 2. apbērt ∙ etteheidetega üle valama apbērt ar pārmetumiem 3. pieliet, piepildīt ∙ täiskuu valas ümbruse kahvatu valgusega üle pilnmēness pielēja apkārtni ar blāvu gaismu
vesi s {vee, `vett, vesi} 1. ūdens ◦ joogivesi dzeramais ūdens; lõhnavesi smaržūdens; vesiemulsioon ūdens emulsija; vesilahus ūdens šķīdums; vesiravi ūdens dziedniecība; vesiratas ūdens rats; vesivõimlemine ūdens vingrošana ∙ kare vesi ciets ūdens; raske vesi smagais ūdens; vees lahustuv aine ūdenī šķīstoša viela; jalanõud lasevad vett läbi apavi laiž cauri ūdeni; majja pandi vesi sisse mājā ievilka ūdeni 2. ūdeņi ◦ siseveed iekšējie ūdeņi; territoriaalveed teritoriālie ūdeņi ∙ veed on juba kinni külmunud ūdeņi ir jau aizsaluši; tursapüük Euroopa Liidu vetes mencu zveja Eiropas Savienības ūdeņos 3. ūdens, ķermeņa šķidrums ◦ higivesi sviedri; lootevesi augļa ūdens ∙ vesi tuli silma asaras saskrēja acīs; ta pühib käega otsaeest vett viņš slauka ar roku sviedrus no pieres; suu jookseb vett siekalas saskrien mutē; ta lasi vett viņš nolaida ūdeni ∆ vee peal püsima turēties virs ūdens; nagu külma vett kaela valama kā ar aukstu ūdeni apliet; nagu hane selga vesi kā pīlei ūdens; vesi on ahjus nelaime mājās; selge nagu vesi skaidrs kā diena; vee ja leiva peal pie maizes un ūdens; vett veskile valama liet ūdeni uz dzirnavām; vett segama jaukt ūdeni; vett vedama minema saiet grīstē
väljuma v 1. iziet, iznākt ∙ väljusin uksest izgāju pa durvīm; jõgi väljus kallastest upe izgāja no krastiem 2. iznākt ∙ metsast väljuvad seenelised no meža iznāk sēņotāji; sibulast väljunud võrse no sīpola iznācis asns 3. izkāpt ∙ väljuma autost izkāpt no automašīnas; inimesed kiirustasid bussist väljuma cilvēki steidza izkāpt no autobusa 4. (par satiksmes līdzekļiem) atiet ∙ millal väljub Tartu rong? kad atiet Tartu vilciens?; laev oli juba väljunud kuģis jau bija atgājis