[ETLV] Eesti-läti sõnaraamat

jäine adj {jäise, jäist, jäiseid} ledains, apledojis, ledus- ∙ jäine tuul ledains vējš; ronisime üles mööda jäist nõlva rāpāmies augšup pa apledojušo nogāzi; jäine läikiv koorik puuokstel spīdīga ledus garoziņa uz koku zariem

jää|külm adj ledusauksts, ledains ∙ käed on jääkülmad rokas ir ledusaukstas; jääkülm tuul ledains vējš

põletama v 1. dedzināt, svilināt ∙ jaanituld põletama dedzināt jāņuguni; põletatud savinõud apdedzināti māla trauki; vanu kirju põletama dedzināt vecas vēstules; kirjad peale põletama iededzināt rakstus; hape põletas riidesse augu skābe izdedzināja audumā caurumu 2. svilināt ∙ kuum liiv põletas taldu karstās smiltis svilināja pēdas; päike põletab halastamatult saule nežēlīgi svilina; jäine külmus põletab nägu ledains aukstums svilina seju; häbitunne põletab hinge kauns svilina dvēseli; kirikus põletatakse viirukit baznīcā tiek kvēpināts vīraks ∆ kõiki sildu põletama nodedzināt visus tiltus; näppe põletama apsvilināt pirkstus

põhi a s {põhja, `põhja, `põhju} ziemeļi ∙ põhjast puhub jäine tuul no ziemeļiem pūš ledains vējš; ta elab karmis põhjas viņš dzīvo skarbajos ziemeļos

`uitama v {uidata, `uitan} klīst, klaiņot ∙ ta uitas mööda öist linna viņš klīda pa naksnīgo pilsētu; tänavail uitab jäine tuul pa ielām klīst ledains vējš