?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 107 artiklit, väljastan 100
alas|pidi adv (virziens) lejup, uz leju ∙ nahkhiired ripuvad pea alaspidi sikspārņi karājas ar galvu uz leju
alla|mäge adv lejup ∙ tee läheb allamäge ceļš iet lejup; äriasjad läksid allamäge bizness gāja lejup; galeriis läksid asjad allamäge galerijā lietas gāja uz leju
asi s {asja, `asja, `asju} 1. lieta ◦ mänguasi rotaļlieta; maitseasi gaumes lieta; kriminaalasi krimināllieta ∙ igaüks peab oma asjad korras hoidma ikvienam jātur kārtībā savas lietas; asi on otsustatud lieta ir izlemta; milles on asi? kas par lietu?; on asju, millest ei räägita ir lietas, par kurām nerunā; ta püüdis kõike paremas valguses näidata viņš centās visu parādīt labākā gaismā; selle asjaga pole kiiret ar šo lietu nav steigas; ta läheb iga väikese asja pärast arsti juurde viņš katra nieka dēļ dodas pie ārsta; see on asi! tā ir lieta! 2. darīšana ∙ mis on temal asja, mis me teeme? kas viņam par daļu, ko mēs darām?; mul on keskuses asju ajada man ir darīšanas centrā ∆ asja ära ajama kaut kā derēt
asja|ajaja s 1. lietvedis ∙ kantseleisse vajatakse asjaajajat kancelejā nepieciešams lietvedis 2. lietu kārtotājs, darītājs ∙ ebapraktilisest inimesest pole asjaajajat nepraktisks cilvēks nav nekāds lietu kārtotājs
asja|ajamine s {-ajamise, -ajamist, -ajamisi} 1. lietvedība ∙ asjaajamine toimub eesti keeles lietvedība notiek igauņu valodā 2. darīšanas, lietu kārtošana ∙ mul on asjaajamist notaribüroos man ir darīšanas notāra birojā
asja|kohane adj 1. lietišķs, par lietu ∙ asjakohased küsimused lietišķi jautājumi 2. atbilstošs ∙ olen nõus maksma asjakohast hinda esmu ar mieru maksāt atbilstošu cenu
asjasse|puutuv p ar lietu saistīts, uz lietu attiecināms
`baar a s {baari, `baari, `baare} bārs ◦ baarilett bāra lete; baaripukk bāra krēsls; grillbaar grilbārs; õllebaar alus bārs ∙ hotelli baar viesnīcas bārs
huvituma v 1. interesēties, būt ieinteresētam ∙ huvituma aiandusest interesēties par dārzniecību 2. ieinteresēties ∙ asjast on huvitunud mitu ettevõtet par lietu ir ieinteresējušies vairāki uzņēmumi
hämune adj {hämuse, hämust, hämuseid} dūmakains, miglains ∙ ilm on hämune laiks ir dūmakains; hämune pilk miglains skatiens; tal oli asjast vaid hämune ettekujutus viņam par lietu bija tikai miglains priekšstats
idee|konkurss s ideju konkurss, metu konkurss
joonde adv kārtībā ∙ ta ajas selle asja joonde viņš nokārtoja šo lietu; peaasi, et tervis jälle joonde läheks galvenais, lai veselība būtu atkal kārtībā
jää s {jää, jääd, jäid} ledus ◦ jääkristall ledus kristāls; jääkuubik ledus kubiņš; jääballett ledus balets; tehisjää mākslīgais ledus; toidujää pārtikas ledus ∙ vesi külmub jääks ūdens sasalst ledū; meri kattus jääga jūra pārklājās ar ledu; laev jäi jäässe kinni kuģis iestrēga ledū
kaasa|minek s 1. iešana līdzi ∙ ta küsis isalt sõpradega kaasaminekuks luba viņš prasīja tēvam atļauju, lai ietu līdzi draugiem 2. pievienošanās, sekošana ∙ kaasaminek uute moevooludega sekošana jaunām modes tendencēm
kainelt adv 1. skaidrā ∙ ta teeb purjuspäi asju, mida kainelt kunagi ei teeks piedzēries viņš dara lietas, kuras skaidrā nekad nedarītu 2. apdomīgi, ar vēsu prātu ∙ ta võtab asja kainemalt kui sina viņš uztver lietu apdomīgāk nekā tu; olukorda tuleb kainelt hinnata situācija jāvērtē ar vēsu prātu
kala|lett s zivju lete
`kang a s {kangi, `kangi, `kange} 1. lauznis ∙ uks murti kangiga lahti durvis atlauza ar lauzni 2. svira ∙ masina seiskamiseks tuleb kang alla vajutada lai apturētu mašīnu, svira jānospiež uz leju; üheõlgne kang vienpleca svira 3. stienis ∙ investeeringukuld kangidena investīciju zelts stieņos; harjutused kangil vingrinājumi uz stieņa
`kant s {kandi, `kanti, `kante} 1. šķautne, mala, kante ∙ kasti teravad kandid kastes asās šķautnes 2. apmale ∙ kleidi kandid kleitas apmales; kandiga kaunistatud põll ar apmali izgreznots priekšauts 3. puse, apkaime ∙ see oli talle täiesti võõras kant tā viņam bija pilnībā nezināma apkaime; asja kaaluti mitmest kandist lietu apsvēra no vairākām pusēm; Tartu kandi mees Tartu puses vīrs
kasuks →
kasu apar labu ∙ selle hüpoteesi kasuks kõnelevad mitmed asjaolud par labu šai hipotēzei liecina vairāki apstākļi;
ta lahendas asja enda kasuks viņš atrisināja lietu sev par labu
kirka s {kirka, kirkat, kirkasid} cērte, smailkaplis ∙ raiusime kirkaga jääd ar cērti cirtām ledu
kodakondsus|amet s pilsonības departaments, pilsonības un migrācijas lietu pārvalde
-koeline adj {-koelise, -koelist, -koelisi} 1. ar šķiedru-, šķiedrains ◦ lihtsakoeline vienkāršs, ar vienkāršu šķiedru; peenekoeline smalks, ar smalku šķiedru; hõredakoeline ar retu šķiedru 2. -audu ◦ sidekoeline saistaudu-
koguja s {koguja, kogujat, kogujaid} vācējs, krājējs, kolekcionārs ∙ rahvalaulude koguja tautasdziesmu vācējs; haruldaste raamatute koguja retu grāmatu kolekcionārs
kokku|panek s 1. sakravāšana ∙ asjade kokkupanekuks anti ainult kümme minutit aega lietu sakravāšanai tika dotas tikai desmit minūtes 2. salikšana, montāža ∙ kapi kokkupanek skapja montāža; telgi kokkupanek telts uzstādīšana 3. novākšana ∙ rukki kokkupanek rudzu novākšana
`kraapima v {`kraapida, kraabin} 1. skrāpēt ∙ ta kraabib aknalt küünega jääd viņš ar nagu skrāpē no loga ledu; ta kraapis oma nime liivakivisse viņš ieskrāpēja savu vārdu smilšakmenī 2. grābt, raust ∙ ta kraapis suurema osa sissetulekust oma tasku lielāko daļu ienākumu viņš iegrāba savās kabatās; taat kraabib kotipõhjast tubakat vecītis sarauš tabaku no somas dibena
kulgev p 1. tāds, kas iet ∙ maa all kulgev raudtee dzelzceļš, kas iet zem zemes 2. tāds, kas ved ∙ mööda jääd kulgev liiklustee satiksmes ceļš, kas ved pa ledu 3. ar gaitu, ar norisi ∙ tormiliselt kulgev üritus pasākums ar vētrainu gaitu
kummardama v 1. klanīties ∙ kummardasin viisakalt pieklājīgi paklanījos 2. pielūgt ∙ nad kummardavad päikest viņi pielūdz sauli 3. liekt ∙ ta kummardas pea alla viņš nolieca galvu uz leju 4. liekties ∙ ta kummardas kingapaela siduma viņš noliecās, lai sasietu kurpju šņores
käiv p attiecināms ∙ asja kohta käiv uz lietu attiecināms
kärisema v 1. plīst ∙ taskuräti serv on veidi kärisenud kabatas lakatiņa mala ir nedaudz ieplīsusi; kott kärises lõhki maiss pārplīsa pušu; süda käriseb suurest valust sirds plīst no lielām sāpēm 2. skanēt raupji, asi ∙ hääl käriseb külmetusest balss bija raupja no aukstuma 3. sprēgāt, tarkšķēt ∙ kadakas põles kärisedes kadiķis dega sprēgādams; mootorsaag kärises puusse motorzāģis tarkšķēja 4. sar celt troksni, ņemties ∙ ta käriseb iga asja peale viņš ceļ troksni par katru lietu
kätte|andmine s {-andmise, -andmist, -andmisi} nodošana, pasniegšana ∙ asjade kätteandmine lietu nodošana; õpilastele koolitunnistuste kätteandmine liecību pasniegšana skolēniem
`lehm s {lehma, `lehma, `lehmi} govs ◦ piimalehm piena govs ∙ tiine lehm grūsna govs; lüpsja lehm slaucama govs; aher lehm ālava govs; lehma lüpsma slaukt govi; lehm on kinni govs ir ciet; ta käib nagu lehm libedal jääl viņš staigā kā govs pa slidenu ledu
`lett s {leti, `letti, `lette} lete ◦ baarilett bāra lete; kalalett zivju lete ∙ müüjad on leti taga, ostjad leti ees pārdevēji ir aiz letes, pircēji letes priekšā ∆ leti alt zem letes; letti laduma izlikt uz letes ~ atklāti visu izstāstīt; letti võtma saukt pie atbildības ~ ņemt priekšā
longu adv (virziens) uz leju, nokareni ∙ lilled vajusid longu puķes nolīka; koer laskis kõrvad longu suns nolaida ausis; pea vajus longu galva noslīga; ei tohi end longu lasta nedrīkst sašļukt
lubama v 1. ļaut ∙ lubatud kiirus atļautais ātrums; luba, ma aitan ļauj, es palīdzēšu; kui ilm lubab, sõidan nädalavahetusel maale ja laiks ļaus, braukšu nedēļas nogalē uz laukiem 2. solīt ∙ ilmateade lubas vihma laika ziņās solīja lietu; kui oled lubanud, siis pea sõna ja esi apsolījis, tad turi vārdu
lõdvalt adv 1. slābani, ļengani ∙ käsi vajus lõdvalt alla roka slābani nošļuka uz leju 2. vaļīgi ∙ lõdvalt seotud vöö vaļīgi sasieta josta 3. sar viegli, brīvi, relaksēti ∙ ta võtab elu lõdvalt viņš dzīvi tver viegli
läbi a adv cauri ∙ tuli läbi minna kahest toast bija jāiet cauri divām istabām; see nali ei lähe sul läbi šis joks tev neies cauri; jooksin kõik kauplused läbi apskrēju visus veikalus; raha on läbi nauda ir cauri; rääkisime asja omavahel läbi izrunājām lietu savā starpā ∆ läbi ja lõhki caur un cauri
mass|toodang s masveida produkcija ∙ Hiinast imporditakse odavat masstoodangut no Ķīnas importē lētu masveida produkciju
migratsiooni|amet s migrācijas lietu pārvalde, migrācijas dienests ∙ Kodakondsus- ja Migratsiooniamet Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde
mitte|puutuv p tāds, kas neattiecas, nesaistīts ∙ asjasse mittepuutuv märkus ar lietu nesaistīta piezīme
moe|asi s modes lieta ∙ sotsioloogia sai moeasjaks socioloģija kļuva par modes lietu; jalgratas pole ammugi enam üksnes moeasi velosipēds jau sen vairs nav tikai modes lieta; ta ei tea moeasjadest mitte tuhkagi par modes lietām viņš nezina ne nieka
`mõikama v {mõigata, `mõikan} 1. pietikt ∙ tal mõikab raha ja ülbust viņam pietiek naudas un iedomības 2. līdzēt ∙ ükski rohi ei mõiganud nelīdzēja nevienas zāles 3. jēgt, saprast ∙ kuidas ta küll nii lihtsat asja ei mõika! kā gan viņš neapjēdz tik vienkāršu lietu!
mõne|sugune adj 1. kaut kāds ∙ mõnesugune ettekujutus mul asjast on kaut kāds priekšstats par lietu man ir 2. dažāds, daždažāds ∙ ta andis mõnesuguseid lubadusi viņš deva daždažādus solījumus
üle mõtlema (atkārtoti) pārdomāt ∙ ta mõtles asja ikka jälle uuesti üle viņš pārdomāja lietu atkal un atkal no jauna
müügi|lett s tirdzniecības lete
naa|pidi adv tā, tādējādi ∙ olen seda asja kaalunud niipidi ja naapidi esmu šo lietu apsvēris šā un tā
naksti a adv 1. ar knakšķi, ar knikšķi ∙ ta surus purgi kaane naksti kinni viņš ar knakšķi aizspieda ciet burkas vāku 2. acumirklī, vienā rāvienā ∙ selle asja korraldame naksti ära nokārtosim šo lietu vienā acumirklī
norgu adv (nošļūkot) uz leju ∙ ta laskis pea norgu viņš nokāra galvu; norgu vajuma sašļukt; lilled vaasis on norgu vajunud puķes vāzē ir noļukušas
odav adj {odava, odavat, odavaid} lēts ∙ odav tööjõud lēts darbaspēks; sügisel on õunad odavad rudenī āboli ir lēti; odava raha eest ostma pirkt par lētu naudu; odav nali lēts joks
olu s {olu, olu, olusid} 1. apstākļi ◦ eluolu sadzīve, sadzīves apstākļi; ilmastikuolud laika apstākļi ∙ sotsiaalsed olud sociālie apstākļi; olud on paranenud apstākļi ir uzlabojušies; ta elab kitsastes oludes viņš dzīvo spiedīgos apstākļos; süüd pehmendavad olud vainu mīkstinoši apstākļi; olude sunnil apstākļu spiests; olude kiuste apstākļiem spītējot 2. būšana, stāvoklis ◦ kohalolu klātbūtne; rahulolu apmierinātība ∙ ta taipas asjade tõelist olu viņš izprata lietu patieso būtību
`ots s {otsa, `otsa, `otsi} 1. gals ◦ keeleots mēles galiņš; ninaots degungals; näpuots pirkstgals ∙ mõõga ots zobena gals; peremehe koht on laua otsas saimnieka vieta ir galda galā 2. gals, beigas ∙ järjekorra ots rindas gals; nüüd on ootamisel ots tagad gaidīšanai gals; ta sõlmis lõnga katkenud otsad kokku viņa sasēja satrūkušos dzijas galus 3. mala ∙ otsast otsani täis kirjutatud paber no malas līdz malai aprakstīts papīrs; temaga läheksin kas või maailma otsa ar viņu es ietu kaut līdz pasaules malai 4. gals, nāve, mūža nogale ∙ ta tahtis endale otsa peale teha viņš gribēja darīt sev galu; tema ots oli hirmus viņa gals bija briesmīgs 5. sākums, gals ∙ otsast lõpuni no sākuma līdz beigām; kes teeb otsa lahti? kurš sāk?; otsast peale hakkama sākt no gala 6. brauciens, ceļa gabals ∙ laev jõudis pikalt otsalt tagasi kuģis atgriezās no tāla reisa; poodi on kaugevõitu käia: 5 kilomeetrit ots uz veikalu jāiet patālu: 5 kilometri uz vienu galu 7. piere ∙ kõrge ots augsta piere; hirmuhigi tuli otsale uz pieres izspiedās baiļu sviedri 8. (jūrniecībā) gals ∙ laev andis otsad kuģis atdeva galus 9. sar darbs, vieta ∙ ta tahtis linna mõne peenema otsa peale viņš gribēja pilsētā tikt kādā smalkākā darbā; ta käib sadamas juhuslikke otsi tegemas viņš piestrādā ostā; musti otsi tegema piehalturēt ∆ ei otsa ega äärt ne gala, ne malas; kahe otsaga ar diviem galiem; ots on lahti gals vaļā; otsa otsaga kokku saama savilkt galus kopā
paugu|pealt adv sar vienā rāvienā, uz sitienu ∙ asi oli paugupealt selge lieta bija skaidra vienā rāvienā; ta ei taibanud paugupealt, milles on asi viņš uz sitienu neattapa, kas par lietu
kinni pidama 1. apturēt, apstādināt ∙ ta pidas takso kinni viņš apturēja taksometru 2. apstāties, pagaidīt ∙ auto pidas maja ees kinni automašīna apstājās pie mājas; pea kinni, ära mine veel! pagaidi, neej vēl! 3. turēt ciet, turēt uz vietas, aizturēt ∙ ta peab koera toas kinni viņš tur suni istabā; vabandage, et ma teid nii kaua kinni pidasin atvainojiet, ka es jūs tik ilgi aizkavēju 4. aizturēt, apcietināt ∙ pidage varas kinni aizturiet zagli; peeti kinni mitu kahtlast isikut tika aizturētas vairākas aizdomīgas personas 5. aizturēt, nelaist cauri ∙ katus ei pea vihma kinni jumts nelaiž cauri lietu 6. turēties ∙ ta pidas kahe käega oksast kinni viņš ar abām rokām turējās pie zara 7. pieturēties, ievērot, pildīt ∙ seadustest kinni pidama ievērot likumus; Šveits peab neutraliteedist kinni Šveice ievēro neitralitāti 8. ieturēt, aizturēt, atrēķināt ∙ palgast peeti kinni tulumaks no algas ieturēja ienākuma nodokli
pidi pop 1. pa ∙ ta läks tänavat pidi viņš gāja pa ielu; vett pidi on sinna paar kilomeetrit pa ūdeni līdz turienei ir pāris kilometru; turiste veetakse linna pidi ringi tūristus vadā apkārt pa pilsētu; meesliini pidi pärineb ta Lätist pa tēva līniju viņš cēlies no Latvijas 2. aiz, ar ∙ süüdlane tiriti juukseid pidi pingi alt välja vainīgais tika aiz matiem izvilkts no sola apakšas; köis on üht otsa pidi puu külge seotud virve aiz viena gala ir piesieta pie koka 3. no, pēc ∙ asja arutati mitut kanti pidi lietu apsprieda no vairākām pusēm; tabel peaks laiust pidi lehele ära mahtuma tabulai pēc platuma būtu jāievietojas lapā; ta tunneb kõiki eesnime pidi viņš pazīst visus pēc vārda; tema hinnangut pidi on meie disaini tase kõrge viņa skatījumā mūsu dizaina līmenis ir augsts
piiksatama v iepīkstēties ∙ hiirepoeg piiksatas ehmunult pelēns nobijies iepīkstējās; ma ei julge sellest kellelegi piiksatada es neiedrošinos par šo lietu nevienam pat iepīkstēties
välja pinnima iztincināt, izdabūt, izvilkt ∙ pinnisime talt välja kõik, mida ta selle asja kohta teab izdabūjām no viņa visu, ko viņš par šo lietu zina
poe|lett s veikala lete
pragu s {`prao, pragu, pragusid} 1. plaisa ∙ ta kukkus üle jää minnes prakku ejot pār ledu, viņš iekrita plaisā 2. sprauga ∙ põrandalaudade vahelised praod spraugas starp grīdas dēļiem
prokura`tuur s {prokuratuuri, prokura`tuuri, prokura`tuure} prokuratūra ◦ riigiprokuratuur valsts prokuratūra ∙ asi anti prokuratuuri lietu nodeva prokuratūrā
purustama v 1. plēst, dauzīt, šķaidīt ∙ poisid purustasid akna zēni saplēsa logu; ta purustas kirvega ukse viņš ar cirvi sadauzīja durvis; lained purustavad jääd viļņi šķaida ledu 2. graut ∙ pommid purustasid jaamahoone bumbas sagrāva stacijas ēku; purustatud suhted sagrautas attiecības; kehtinud süsteem on purustatud spēkā bijusī sistēma ir sagrauta; vaenlast purustama sagraut ienaidnieku 3. smalcināt, drupināt ∙ marjad purustatakse mahlapressis ogas smalcina sulu spiedē; masin purustab kive mašīna drupina akmeņus
pädev adj {pädeva, pädevat, pädevaid} kompetents ∙ ma pole pädev seda asja otsustama es neesmu kompetents lemt par šo lietu
välja püüdma 1. izķert, izvilkt ∙ tal õnnestus välja püüda haruldane kala viņam izdevās izvilkt retu zivi 2. censties izkļūt ∙ lind püüab puurist välja putns cenšas izkļūt no būra
`rihtima v {`rihtida, rihin} 1. taisnot, līdzināt ∙ uks tuleb pahtlikitiga sirgeks rihtida durvis jānolīdzina ar špakteli 2. kārtot, regulēt ∙ ta rihib kaalu viņš regulē svarus; eelarve tuleb aegsasti joonde rihtida budžets jāsakārto laikus; iga asi annab rihtida katru lietu var nokārtot 3. sar vaktēt ∙ ta rihib õiget momenti viņš vaktē īsto momentu
rinnutama v balstīties ar krūtīm ∙ kaupmees rinnutas letil tigotājs stāvēja, atbalstījies pret leti; tüdruk rinnutas aknale meitene atbalstījās pret palodzi
risti-|põiki adv krustām šķērsām ∙ oleme kogu saare risti-põiki läbi käinud esam izstaigājuši visu salu krustām šķērsām; asi arutati risti-põiki läbi lietu apsprieda krustām šķērsām
saama v 1. dabūt, saņemt, iegūt ∙ sain uue passi saņēmu jaunu pasi; sain esmaabi saņēmu pirmo palīdzību; aga sa saad, kui isa koju tuleb! nu tu dabūsi, kad tēvs pārnāks mājās!; maja on odavalt saada māja ir lēti dabūjama; nendest kaevandustest saadakse põlevkivi šajās raktuvēs iegūst degakmeni; meie võistkond sai esikoha mūsu komanda ieguva pirmo vietu; olen külma saanud esmu saaukstējies; linn sai sõja ajal kõvasti kannatada pilsēta kara laikā stipri cieta; terve öö ei saanud ta und viņš visu nakti nevarēja aizmigt 2. dabūt, iedabūt ∙ saime venna viimaks tuppa beidzot dabūjām brāli istabā; sügiseks saame majale katuse peale līdz rudenim dabūsim māju zem jumta; ta sai enda kähku jalule viņš ātri tika uz kājām; selle asja saame joonde šo lietu mēs nokārtosim 3. tapt, kļūt ∙ neist palkidest saab saun no šiem baļķiem taps pirts; kelleks sa tahad saada? par ko tu gribi kļūt?; sõbraks saama kļūt par draugu; ma sain naerualuseks es kļuvu par apsmieklu; nädalatest said kuud nedēļas pārtapa mēnešos; märkamatult on lapsed suureks saanud bērni nemanot ir izauguši; ta sai kurjaks viņš sadusmojās 4. tikt, nokļūt, nonākt ∙ selgusele saama tikt skaidrībā; ta ei saanud edasi ega tagasi viņš netika ne uz priekšu, ne atpakaļ; varsti saime pärale drīz nonācām galā; mehele saama tikt pie vīra; tehke, et minema saate! taisieties, ka tiekat! 5. varēt, spēt ∙ ma ei saanud mõtelda es nespēju domāt; ta ei saa teisiti toimida viņš nevar rīkoties citādi 6. (par laiku) apritēt, paiet ∙ pühapäeval sai nädal, kui teda viimati nägin svētdien pagāja nedēļa, kopš viņu pēdējoreiz redzēju; kell saab viie minuti pärast seitse pulkstenis ir bez piecām minūtēm septiņi 7. pietikt, būt gana ∙ rahast saab veel umbes nädalaks naudas pietiek vēl apmēram nedēļai 8. (par nākotni) būt ∙ meie elu saab olema raske mūsu dzīve būs grūta; ma kardan, et jalg ei saa nii pea paranema es baidos, ka tik drīz kāja neatlabs 9. (ciešamās kārtas atveidošanai) tikt ∙ saab tehtud tiks izdarīts; ma sain kartulid kooritud es notīrīju kartupeļus
sadu s {saju, sadu, sadusid} 1. lietus, krusa, sniegs ∙ ilm läheb sajule taisās uz lietu; sügisesed sajud rudens lietavas; tugev lumesadu spēcīga snigšana 2. pārn krusa, lietus ∙ noolte sadu bultu krusa; pärast ettekannet algas küsimuste sadu pēc uzstāšanās sākās jautājumu krusa; sügislehtede kuldne sadu rudens lapu zelta lietus
`seisma v {`seista, seisan} 1. stāvēt ∙ mees seisab keset õue vīrietis stāv pagalma vidū; ta seisab kahe jalaga maa peal viņš ar abām kājām stāv uz zemes 2. stāvēt, atrasties, būt ∙ akna all seisab laud pie loga stāv galds; aiatööriistad seisavad kuuris dārza darbarīki stāv šķūnī; kirja lõpus seisab allkiri vēstules beigās ir paraksts; milles asi seisab? kas par lietu? 3. stāvēt, glabāties, turēties ∙ külmkapis seisab piim värske ledusskapī piens stāv svaigs; terve suve on seisnud ilusad ilmad visu vasaru bija labi laika apstākļi
selge adj {selge, selget, selgeid} 1. skaidrs ◦ päevselge skaidrs kā diena ∙ selge käekiri skaidrs rokraksts; selge mõistus skaidrs prāts; selge pilt skaidra bilde; ta ärkas hommikul täiesti selge peaga viņš pamodās no rīta ar pilnīgi skaidru galvu; tee mulle see asi selgeks izskaidro man šo lietu; laps õppis suvel ujumise selgeks bērns vasarā iemācījās peldēt; nagu välk selgest taevast kā zibens no skaidrām debesīm; ehted on selgest kullast rotas ir no tīra zelta 2. skaidrs, dzidrs ∙ kaevus on selge puhas vesi akā ir dzidrs, tīrs ūdens
setu a s {setu, setut, setusid} sets ∙ Eestis elab ligi 8000 setut Igaunijā dzīvo apmēram 8000 setu
setu b adj {indekl.} setu- ∙ setu keel setu valoda; setu sõled setu saktas
Setumaa, Setomaa t Setumā, Setu novads
sirge b adj {sirge, sirget, sirgeid} 1. taisns ◦ küünalsirge taisns kā svece ∙ sirge metsasiht taisna meža stiga; ta ajas selja sirgeks viņš iztaisnoja muguru 2. gluds, līdzens ∙ isa silus ajalehe sirgeks tēvs nogludināja avīzi 3. taisns, tiešs ∙ sirge joonega inimene tiešs cilvēks 4. sar skaidrs ∙ seda asja me paari minutiga sirgeks ei räägi šo lietu mēs pāris minūtēs neizrunāsim ∆ sirgeks tegema pataisīt aukstu; sirgeks lööma (iztērēt) notriekt
sotsiaal|komisjon s sociālo lietu komisija
sotsiaal|osakond s sociālo lietu nodaļa
sulatama v 1. kausēt ∙ päike sulatab jää saule izkausē ledu; sulatatud juust kausētais siers; südameid sulatama kausēt sirdis 2. iekļaut, iesaistīt ∙ neisse meloodiatesse on sulatatud rahvamuusika elemente šajās melodijās ir iekļauti tautas mūzikas elementi 3. kliedēt ∙ oma hea tujuga oskas ta sõbra meelepaha sulatada ar savu labo noskaņojumu viņš prata kliedēt drauga īgnumu
alla suruma 1. nospiest, spiest uz leju ∙ ta surus käepideme alla ja lükkas ukse lahti viņš nospieda rokturi un atgrūda durvis vaļā 2. apspiest, apvaldīt ∙ hirmu alla suruma apspiest bailes 3. apspiest, pakļaut ∙ allasurutud rahvad apspiestas tautas 4. samazināt, pazemināt ∙ hinda alla suruma samazināt cenu
suve`niir s {suveniiri, suve`niiri, suve`niire} suvenīrs ◦ suveniirilett suvenīru lete; suveniiripood suvenīru veikals ∙ rahvuslikud suveniirid tautiski suvenīri
sõjaväe|politsei s militārā policija ∙ asja uurib sõjaväepolitsei lietu izmeklē militārā policija
ära sättima 1. nokārtot ∙ endise peremehega oleks andnud see asi ehk ära sättida ar iepriekšējo saimnieku varbūt izdotos šo lietu nokārtot 2. sar pielikties, sadzerties ∙ ta oli ennast õhtuks nii ära sättinud, et ei osanud kojugi minna līdz vakaram viņš bija tā pielicies, ka nemācēja pat mājās aiziet
sünoptik s {sünoptiku, sünoptikut, sünoptikuid} sinoptiķis ∙ sünoptikud ennustavad vihma sinoptiķi prognozē lietu
süü|asi s jur (pārkāpuma) lieta ∙ süüasja arutama izskatīt lietu; fabritseeritud süüasi safabricēta lieta
`taipama v {taibata, `taipan} 1. aptvert, jēgt, saprast ∙ ta taipas kohe, milles asi viņš uzreiz aptvēra, kas par lietu; ta ei taipa tuhkagi viņš neko nesajēdz 2. attapt ∙ taipasin õigel ajal ära minna attapu pareizajā laikā aiziet
talitus s {talituse, talitust, talitusi} 1. darbs, darīšana, rūpes ∙ kodused talitused mājas solis; naiste töödel ja talitustel pole iial lõppu sieviešu darbiem un rūpēm nekad nav gala 2. kopšana ∙ hobuste talitus võttis hulk aega zirgu apkopšana aizņēma daudz laika 3. ceremonija ◦ laulatustalitus laulību ceremonija; matusetalitus bēru ceremonija ∙ kiriklikud talitused baznīcas ceremonijas; hoone nurgakivipaneku talitus ēkas pamatakmens ielikšanas ceremonija 4. dienests, pārvalde ◦ pressitalitus preses dienests; tööhõivetalitus nodarbinātības dienests ∙ usuasjade talitus reliģisko lietu pārvalde
taotlus s {taotluse, taotlust, taotlusi} 1. pieteikums, iesniegums, lūgums ◦ viisataotlus vīzas pieteikums ∙ direktor kirjutas pensionilemineku taotlusele alla direktors parakstīja iesniegumu par aiziešanu pensijā; kannatanu taotlusel vaadati asi veel kord läbi pēc cietušā iesnieguma lietu izskatīja atkārtoti 2. tieksme, centieni ◦ lihtsusetaotlus tieksme pēc vienkāršības ∙ suurriigi taotlus maailma valitseda lielvalsts tieksme valdīt pār pasauli
`teesklema v {teeselda, `teesklen} izlikties ∙ poisid teesklevad, et nad sellest asjast midagi ei tea zēni izliekas, ka viņi par šo lietu neko nezina
teine b pr {teise, `teist, `teisi} 1. cits, otrs ∙ ajasin ta kellegi teisega segamini sajaucu viņu ar kādu citu; pane teine kleit selga uzvelc citu kleitu; ta on teises toas viņš ir citā istabā; teisel hommikul olid külalised kadunud otrā rītā ciemiņi bija pazuduši; ta käib ühe arsti juurest teise juurde viņš staigā no viena ārsta pie otra; räägiti ühest ja teisest runāja par šo un to 2. cits, citāds ∙ õel on teine iseloom kui minul māsai ir citāds raksturs nekā man 3. (par tikko minētu lietu vai personu) tas, tā, viņš, viņa ∙ ta ostis arvuti, aga ei oska teist kasutada viņš nopirka datoru, bet nemāk to lietot; ma ei raatsinud tüdrukut üles ajada, magas teine nii magusasti man bija žēl meiteni modināt, viņa tik saldi gulēja
teist|kordselt adv otrreiz, atkārtoti ∙ asi tuli teistkordselt arutusele lietu izskatīja otrreiz
alla tirima 1. stiept lejā, vilkt lejā, raut lejā ∙ vettinud riided tirisid mind vees alla samirkušās drēbes ūdenī vilka mani uz leju 2. samazināt, pazemināt ∙ konkurents tirib hinnad alla konkurence nosit cenas
tolgus s {tolguse, tolgust, tolguseid} 1. muļķis, stulbenis, muļķadesa ∙ on alles tolgus, ei saa kõige lihtsamagi asjaga hakkama! ir nu gan muļķis, netiek galā pat ar visvienkāršāko lietu! 2. slaists
ette tulema 1. nākt priekšā ∙ tule ette, sina tunned teed! nāc priekšā, tu zini ceļu! 2. (priekšā) pienākt, piebraukt ∙ rong tuli ette vilciens piebrauca 3. gadīties, notikt ∙ mõnikord tuleb ette tülisid reizēm gadās strīdi; olen tahtnud sulle külla tulla, aga ikka on midagi ette tulnud esmu gribējis atnākt pie tevis ciemos, bet arvien kaut kas ir atgadījies 4. nākt prātā, nākt atmiņā ∙ tal ei tule ealeski ette meid kahtlustada viņam nenāks ne prātā turēt mūs aizdomās; mulle ei tule ette, kus ma olen teda näinud es nevaru atcerēties, kur es esmu viņu redzējis 5. šķist, likties ∙ kogu see lugu tuleb mulle tuttav ette viss šis stāsts man šķiet pazīstams 6. tikt izskatītam ∙ asi tuli kohtus ette lietu izskatīja tiesā
usu|asi s ticības lieta, ticības jautājums, reliģiska lieta ∙ tal oli usuasjadest üsna ähmane ettekujutus viņam bija diezgan neskaidrs priekšstats par ticības lietām; siseministeeriumi usuasjade osakond iekšlietu ministrijas Reliģisko lietu nodaļa
maha vaatama 1. skatīties uz zemi, skatīties uz leju, nolaist acis ∙ tüdruk punastas ja vaatas maha meitene nosarka un nolaida acis 2. sar noskatīt, piesavināties ∙ idee on kusagilt maha vaadatud ideja ir kaut kur noskatīta
vahe|mees s starpnieks ∙ ajan selle asja ilma vahemeesteta korda nokārtošu šo lietu bez starpniekiem
vahe|pealne adj 1. starpā esošs, vidū esošs ∙ järve ja raudtee vahepealses metsas on rohkesti vaarikaid mežā starp ezeru un dzelzceļu ir daudz aveņu; osa vahepealseid lehekülgi oli nummerdamata daļa vidū esošo lapu nav numurētas; tema vahepealsest elust ei tea ma midagi par viņa dzīvi starplaikā es neko nezinu; sadas midagi vihma ja lume vahepealset krita kaut kas pa vidu starp lietu un sniegu 2. pārejas- ∙ punase ja kollase vahel on hulk vahepealseid toone starp sarkano un dzelteno ir zināms daudzums pārejas toņu
vajama v vajadzēt ∙ vajan su nõuannet man vajag tavu padoms; ta vajab rahu viņam vajag mieru; asi vajab arutamist lietu vajag apspriest
alla vajutama 1. nospiest, spiest uz leju ∙ ta vajutas ukselingi alla viņš nospieda durvju rokturi 2. (apakšā, beigās) uzspiest ∙ ta vajutas kirjale pitseri alla viņš uzspieda vēstulei zīmogu
valmistuma v gatavoties, taisīties ∙ sportlane valmistub võistlusteks sportists gatavojas sacensībām; ilm valmistub vihmale taisās uz lietu
venitama v 1. stiept ∙ kummi venitama stiept gumiju; pilti venitama pastiept attēlu; venitatud vormid izstieptas formas; artikkel tuleks pikemaks venitada raksts būtu jāpastiepj garāks; harjutuse eesmärk on venitada seljalihaseid vingrinājuma mērķis ir izstiept muguras muskuļus; rasked kõrvarõngad venitasid kõrvu smagi auskari nostiepa ausis; suure vaevaga venitati kivi mäele tagasi ar lielām pūlēm akmeni uzstiepa atpakaļ kalnā; eksamihindeks venitasin kuidagi kolme eksāmena atzīmi tomēr izvilku uz trijnieku; ta rääkis mõtlikult, sõnu venitades viņš runāja domīgi, stiepjot vārdus 2. vilkt, stiept ∙ laps venitas kampsunit allapoole bērns novilka jaku uz leju; kohtuasja venitati meelega lietas izskatīšanu apzināti ievilka garumā; kuidagiviisi venitas ta oma tööpäeva õhtusse kaut kā viņš novilka savu darbadienu līdz vakaram; mehed venitasid end ehitusplatsi poole vīri vilkās būvlaukuma virzienā; “noh, olgu,” venitas poiss läbi hammaste “nu, labi,” zēns novilka caur zobiem 3. kavēt, ievilkt, novilcināt ∙ üüriline venitab maksmisega īrnieks kavē maksājumus 4. plest ∙ ta venitas haigutades suu pärani žāvājoties viņš atpleta muti līdz galam; uudist kuuldes venitas tüdruk silmad pärani dzirdot jaunumu, meitenes acis izpletās
`vihm s {vihma, `vihma, `vihmu} lietus ◦ seenevihm sēņu lietus; sädemevihm dzirksteļu lietus; vihmamets lietus mežs; vihmaperiood lietus periods; vihmaürp lietus apmetnis ∙ väljas sajab vihma ārā līst; ilmajaam lubab vihma meteoroloģiskā stacija sola lietu ∆ vihma käest räästa alla no vilka bēgot lāča nagos
viivitamatult adv nekavējoties ∙ asjast tuleb viivitamatult teatada par lietu jāziņo nekavējoties