Leitud 1 artikkel
õnnis adj {`õndsa, `õndsat, `õndsaid} 1. svētlaimīgs, svēts ∙ usk teeb inimese õndsaks ticība padara cilvēku svētlaimīgu; poiss lamas tüdruku embuses, väsinud ja õnnis zēns gulēja meitenes apskāvienos, noguris un laimīgs; südamesse tuli õnnis rahu sirdī ielija svētlaimīgs miers; kedagi õndsaks kuulutama pasludināt kādu par svēto 2. nelaiķa- ∙ õnnis perenaine puhkab juba teist aastat mulla all nelaiķe saimniece jau otro gadu atpūšas zem zemes