[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaduma : kaduda : kaon 'kaotsi minema; lahkuma; (aja kohta:) mööduma; olemast lakkama'
● liivi ka’ddõ 'kaduda'
vadja katoa 'kaduda'
soome kadota, mrd katoa 'kaduda; hääbuda'
isuri kaottaa 'kudumisel silmi kahandada'
Aunuse karjala kavota 'kaduda; langeda, hukka minna'
lüüdi kadoda 'kaduda'
vepsa kadoda 'kaduda; kahaneda (kuu kohta); surra (looma kohta)'
saami guođđit 'jätta; ära jätta; maha jätta, lahkuda'
ersa kadoms '(maha, alles, pooleli, meelde) jätma; lahkuma, eemalduma; alles v järele jääma'
mokša kadəms 'jätma; lubama, laskma'
mari koδaš (oleviku ains 1P koδem) 'jätma; loobuma, hülgama; ära v vahele v tegemata jätma', koδaš (oleviku ains 1P koδam) 'jääma, püsima; järele v üle jääma'
udmurdi ki̮ľi̮ni̮ 'maha jääma (millestki); jääma, püsima'
komi koľni̮ 'jätma (kusagile); hülgama; jääma; maha jääma (millestki); väikeseks jääma (riiete v jalanõude kohta); mööduma, läbi saama'
handi χăj- 'jätma'
mansi χūľ- 'jätma', χuľt- '(järele) jääma'
ungari hagy 'jätma; laskma, lubama; järele v alles jätma; pärandama; (kellegi) hoolde jätma'
neenetsi χajo- 'jääma', χaje- 'jätma'
eenetsi kai- 'jääma'
nganassaani kou- 'jääma'
sölkupi k͔uə̑ćǝ- 'jätma'
kamassi kojo- 'jääma'
Uurali tüvi. On ka oletatud, et läänemeresoome keelte tüvi on germaani laen, ← alggermaani *skat-, mille vaste on norra mrd skata- 'teravikuga lõppema, järsult teravnema, järsku lõppema; vähenema, kahanema', kuid seda ei peeta kuigi usutavaks. Vt ka kõdu.

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
◊ kisa1
● liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

mulk2 : mulgu : mulku 'läbiv auk, avaus; rõhtlattidega suletav avaus taras'
● liivi mulk 'läbikäiguava taras, värav'
soome mulkku 'värav'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüve vasted võivad olla ka vadja mulkku 'peenis', soome mulkku 'peenis', isuri mulkku 'peenis', Aunuse karjala mulkku 'mehe v isaslooma suguelund, munand; kalamari, kala munasari', vepsa muu̯kūńe 'munandikott'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Mulk 'rõhtlattidega suletav avaus taras' ja võib-olla ka läti mrd mulka 'lattidega avaus taras; madalam koht aiast üle käimiseks'.

naeris : naeri : naerist 'juurvili (Brassica rapa)'
○ lõunaeesti nakõr, nakri, naariss, kirderanniku naur(is)
● liivi na’ggõrz 'kartul'
vadja nagris 'naeris; voki süda; voki kruvi'
soome nauris 'naeris'
isuri nagris 'naeris; voki süda'
Aunuse karjala nagriš 'naeris'
lüüdi nagŕiž, nagriž 'naeris'
vepsa nagŕiž 'naeris'
? handi naχər 'seedripähkel; seedrikäbi; paju vm lehtpuu urb'
? lõunamansi nε̮̄r 'seedripähkel'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kui tegemist on soome-ugri tüvega, on läänemeresoome keeltes toimunud tähendusnihe, algne pähkli või käbi nimetus on üle kantud hiljem tundma õpitud põllukultuurile.

põikama : põigata : põikan 'liikumissuunast kõrvale pöörama, kiiresti kõrvale tõmbuma; korraks kuhugi minema v kuskilt läbi astuma v sõitma'
○ kirderanniku poikama
◊ põiki
● vadja poiki, poikumi 'põigiti', põittši 'alates, saadik'
soome poiketa 'kõrvale põigata; läbi astuda; erandit teha'
isuri poikki 'katki'
Aunuse karjala poiketa 'kõrvale tõmbuda, ära minna'
lüüdi poikki 'põiki, üle; risti'
vepsa poikhez 'risti, põiki; vastupidi'
Läänemeresoome tüvi.

tundma : tunda : tunnen 'aistinguid vastu võtma, organismi seisundeid tajuma; (hingelist elamust) kogema, läbi elama; aduma, (ette) aimama; mingit valdkonda teadma, millegi kohta teadmisi omama; kedagi v midagi mingi omaduse vms järgi teadma; kellegagi varasemate kokkupuudete kaudu tuttav olema; teadma v aru saama, kellega on tegu; kellegi olemust teadma ja mõistma'
◊ tunnistama, tuttav
● liivi tundõ 'aistinguid vastu võtta; tuttav olla, ära tunda; (üles) tunnistada'
vadja tuntõa 'tuttav olla, ära tunda; teada; kogeda; osata'
soome tuntea 'aistinguid vastu võtta; kogeda, läbi elada; teada; ära tunda; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista'
isuri tuntia 'ära tunda; (kellegi v millegi) olemust teada ja mõista; osata'
Aunuse karjala tundie, tuta 'tuttav olla, ära tunda; teada; (millestki) aru saada; osata'
lüüdi tutta, tuta 'tuttav olla, ära tunda'
vepsa tuntta 'teada; tuttav olla'
saami dovdat 'tunda; nõustuda, (üles) tunnistada'
udmurdi todi̮ni̮ '(ära) tundma; tajuma, kogema; teadma, oskama'
komi te̮dni̮ 'teadma; ära tundma; ära arvama, ära lahendama; ette nägema (üleloomuliku võimena)'
ungari tud 'teadma; oskama; suutma; saama, võima'
neenetsi tumtǝ- 'tuttav olema, ära tundma'
eenetsi tudu- 'teada saama, ära arvama, ära tundma'
nganassaani tumtǝ- 'ära arvama; meenutama'
kamassi tə̑mnə- 'teadma'
matori tumdǝ- 'ära tundma, märkama'
Uurali tüvi. tuttav on vana konsonanttüveline oleviku umbisikulise tegumoe kesksõna (< *tunt-ta-βa). Osa selle tüve tuletisi on keeleuuenduse ajal soome keelest kirjakeelde laenatud, nt tunnustama ← soome tunnustaa '(üles) tunnistada, omaks võtta, õigeks võtta; kinnitada, heaks kiita, aktsepteerida; (kõrgelt) hinnata; väljendada, avaldada'. Tuletise tunne kirjakeelset tähendust on mõjutanud soome tunne 'emotsioon, tundmus; taju(mine); (vaistlik) teadmine, aimdus'.

tõusma : tõusta : tõusen 'ülespoole, kõrgemale liikuma; kõrgemaks muutuma, kerkima; (taimede kohta:) tärkama, kasvama; kõrguma, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma; (määralt, ulatuselt jne) suurenema, tugevnema, kiirenema; (tuju, meeleolu vms kohta:) paranema, ülenema; tekkima, ilmuma, (esile) tulema'
○ lõunaeesti nõsema, kirderanniku tous(e)ma, toisema
◊ tõstma
● liivi nūzõ 'ülespoole, kõrgemale liikuda'; nustõ 'ülespoole liigutada'
vadja nõisa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata; hakata v saada (tuleviku abitegusõnana); asendit muuta (aset võtta, asuda, ronida, minna, laskuda vms); minna, muutuda'; nõssaa 'ülespoole liigutada; (üles v läbi) kaevata; äratada, üles ajada'
soome nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; kõrgemaks muutuda, kerkida; kõrguda; kasvada, suureneda; paraneda; tekkida, ilmuda; alata'; nostaa 'ülespoole liigutada; üles võtta, korjata, noppida; parandada, edendada; püsti asetada; esile kutsuda, ärgitada, ajada; suurendada, lisada; välja v vastu võtta (nt raha)'
isuri noissa 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; hakata, alata'; nostaa 'ülespoole liigutada'
Aunuse karjala nosta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda; suureneda'; nostua 'ülespoole liigutada; kõrgemaks teha; ehitada, püsti panna; (midagi) alustada; suurendada, lisada'
lüüdi nosta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; tärgata, kasvada; tekkida, ilmuda'; nostada 'ülespoole liigutada'
vepsa nuu̯sta, nousta 'ülespoole, kõrgemale liikuda; äratada; ülespoole liigutada'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et reeglipäratu muutus n > t tüve alguses on põhjaeesti murretes toimunud mõne t-algulise liite v grammatilise tunnuse mõjul, nt da-tegevusnimes *nous-ta > tõus-ta. tõstma on reeglipäratu esisilbi vokaaliarenguga läänemeresoome tuletis.

üle 'millegi pealispinda mööda v selle kohalt kõrgemalt ühelt poolt teisele'
◊ üldine, üldse, üli-, üllitama
● liivi i’ļ 'üle; jooksul; eest'
vadja ülees 'üles, ülespoole'; üli 'üle, üleni'
soome ylä- 'üla-'; yli 'üle'
isuri ülä- 'üla-'; ülös, üllää 'üles'
Aunuse karjala üli 'üle, läbi'; ülen 'väga'
lüüdi ülen 'väga, liiga'; ülähän 'üleval'
vepsa üläh 'ülaosa'; ülez 'üles'
saami allin 'üleval, kõrgel'
ersa veľďe 'kaudu, abil'
mokša veľďä 'tõttu; abil; järgi'
mäemari βǝl- 'üleval, üles'
udmurdi vi̮l 'pind, pealmine osa; pealmine'
komi vi̮le̮ 'peale; üles'
? mansi alγa 'vastuvoolu, ülesvoolu'
neenetsi ńi’ 'peale'
eenetsi ńi’ 'peale'
nganassaani ńi 'peale'
sölkupi innä 'üles; peale'
kamassi nigində 'peale; üles'
Uurali tüvi. üllitama on 1920. aastatel kirjakeeles loodud reeglipäratu tüvemuutusega tuletis. Vt ka ülbe, üllas, üllatama, ürp.