|
Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit
ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
◊ alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
● liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.
all 'millestki madalamal; millegagi kaetuna' ala
kiht : kihi : kihti 'millegi peal, all v vahel asetsev suhteliselt ühtlase koostise v omadustega ainehulk; sotsiaalsete, kultuuriliste vm tunnuste poolest ühesugune rühm inimesi, kes moodustavad osa elanikkonnast vms'; mrd 'kokkulapatud köis, nöör jm; kahe posti vaheline rõhtaia osa'
← alamsaksa schicht(e) 'kord; korrapärane jaotus; rida, kiht; teatud arv töölisi; kindlaksmääratud tööaeg'
konts1 : kontsa : kontsa 'tugiosa jalatsi kanna all'
◊ konts2
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd konca 'kand; vikatitera löe külge kinnitatav ots'. Vt ka kants2 ja känts.
kuhi : kuhja : kuhja 'suur (varda ümber moodustatud) teravatipuline munajas v pudeljas kuivade heinte v põhu, õlgede kogum säilitamiseks lahtise taeva all; pealt kitsenev hunnik'
● liivi kū’j 'kuhi'
vadja kuhja 'kuhi'
soome mrd kuhja, kuhjo 'kuhi'
isuri kuhja 'kuhi'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *χuzdjā või ← alggermaani χūχjan-, mille vaste on nt gooti hūhjan 'kokku kuhjama, koguma'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kui, Kuja 'kuhi' ja vene mrd kílos '15 rukkivihust koosnev virn' (← kuhilas).
kulbas : kulpa : kulbast 'kaldaõõnsus'
← alggermaani *kulpō
rootsi mrd kulpa 'väike lohk maas'
norra mrd kulp '(veega täidetud) lohk maas'
● soome mrd kulppa 'lumesulamisvee tekitatud auk räästa all; loik, lomp'
isuri kulppa 'auk maa sees'
kõblas : kõpla : kõblast 'varrest ja selle külge nurga all kinnitatud terast koosnev maaharimisriist'
← balti
leedu kaplys '(nüri) kirves; kõblas; kirka'
läti kaplis 'kõblas'
← balti
leedu kablys 'konks; haak; pootshaak'
läti kablis 'haak'
Vt ka kabli.
kõik : kõige : kõike 'igaüks; kogu kõne all olev'
? ← balti
leedu kiek 'kui palju'; kiekas 'kui suur', kiekvienas 'igaüks, kõik'
läti cik 'kui palju'
● vadja kõikki 'kõik; lausa, päris; aina'
soome kaikki 'kõik'
isuri kaig 'kõik'
Aunuse karjala kai 'kõik'
lüüdi kai 'kõik; nii et'
vepsa kaik 'kõik'
laug3 : lau : laugu 'väikese nurga all kallakas, libajas; vähe keerdunud; tasane, leebe, pehme'
● liivi lougõ 'aeglane; tasane'
vadja laukaa 'laug(e), vähe keerdunud (lõnga kohta)', lauku 'lauge; sirge'
soome mrd laukea 'tasane, lauskjas, madal; pehme, lõtv (lõng)'
isuri lauvvada 'lõdvemaks lasta; lõhkuda, lammutada, hävitada', lauvveda 'laguneda, katki minna'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas lauglema.
lokuti : lokuti : lokutit 'kuke v kana noka all olev kaheosaline ripnev nahalott'
● vadja lokkoollaa 'lontis'
soome lokotin van srmt 'midagi rippuvat'; mrd 'kuke lokuti', lokottaa 'laisalt istuda, jõude olla', lokollansa 'longus; rippu'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lott. Vt ka lokk2, lokkama.
nagisema : nagiseda : nagisen '(raskuse all) paindumisel, hõõrdumisel jne madalat tuhmi heli kuuldavale laskma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nigisema, lagisema, pagisema, ragisema, nabisema.
nukk2 : nuki : nukki 'kühm, ots, nurk, maanina; keha pinnal naha all muhkjana eralduv liigesekoht vm luumoodustis' nukk1
oit : oidu : oitu mrd 'loik, lomp, vett täis auk'
● vadja uitto '(vee)loik, lomp; lodu, soovik, madal vesine koht (heinamaal v metsas)'
soome mrd uitto 'kergesti vesiseks muutuv koht, kevaditi vee all olev heinamaa'
isuri uitto 'vana jõesäng; lomp'
karjala uitto 'väike järv; vesine org'
lüüdi uitto 'kitsas ja pikk märg heinamaa küngaste vahel'
vepsa uit 'tiik, suur lomp'
On arvatud, et võib olla tuletis ujuma tüvest. Pakutud ugri keelte vasted, handi ui̯ŋǝt͕ 'madal heinamaa, mis on suurvee ajal üle ujutatud', mansi ōjta 'niit, üleujutatud ala, soo', on ilmselt teist päritolu.
pind1 : pinna : pinda 'eseme, olendi vm väliskiht, pealmine kiht; maakamar; alus, põhi, jalgealune; vedeliku v vedela aine ülemine piir, selle pealmine kiht; pindala, ala (suuruselt)'
← alggermaani *spinda-
vanainglise spind 'pekk, rasv'
alamsaksa spint 'maltspuit'
saksa mrd Spint 'pekk, rasv; maltspuit'
● liivi pīnda 'väline kiht; maltspuit'
vadja pinta 'pind, pindmine osa, pinnasekiht'
soome pinta 'pind'; mrd 'maltspuit; (sea) pekk, (hülge) nahk ja selle all olev rasvakiht'
isuri pinda 'pind'
Aunuse karjala pindu 'pind; maltspuit; keha, ihu, nahk'
lüüdi pint(e͔) '(puutüve, vee) pind; (looma) nahk'
vepsa pind 'maltspuit; männilatt, millest tehakse korvide jaoks laaste; (vee) pind'
Vt ka pind2.
põdema : põdeda : põen 'mingi haiguse all (pikemat aega) kannatama, haiglane v haige olema'
○ kirderanniku podema
● liivi pȯ’ddõ 'valutada'
soome potea 'põdeda, haige olla'
karjala potie 'haige olla, hell, tundlik olla'
saami buohcat 'põdeda, haige olla'
Läänemeresoome-saami tüvi.
rahu2 : rahu : rahu 'neer'; mrd 'nääre'
○ lõunaeesti rauh
? ← alggermaani *χrausā, *χrauzā
vanaislandi hrœrar 'niuded'
vanarootsi rös (mitm rösar) 'niuded'
● liivi ro’ugõz 'nääre; neer'
vadja ravu 'nääre; neer'
soome rauhanen 'nääre; lümfisõlm'; mrd 'paistes, valus nääre, nahaalune kühm, paistetus; koht reie ja kõhu piiril; (mitm) munandid'
isuri rauha 'nääre'
Aunuse karjala rauhnu 'paistes nääre; mügarik'
lüüdi raun 'paistetus, suurenenud nääre; torkiv valu küljes kaenla all'
vepsa ravastuk, raug 'paistes nääre'
saami ruoksi 'nisa'
rait : raidu ~ raida : raitu ~ raita 'hiiglasuur asi; suur pikk hoone'; mrd 'rida'
? ← algskandinaavia *wraita
vanaislandi reitr 'uure, soon; väike põld'
rootsi vret 'tarandik; põllulapike'; mrd 'majadevaheline teerada'
norra mrd reit, vreit 'väike põld; uure, soon; rida'
● vadja raitti '(vilja)lade, pahmas; võrgurida'
soome raitti 'külavahetee; rida, rivi'; mrd 'õu; sõnnikuhunnik'
isuri raitti 'võrgurida; (vilja)lade, pahmas; rida, rivi'
karjala raitti '(ühe ringkäiguga kontrollitavate) püüniste kogum; karjatee'
lüüdi raitti liitsõnas raittilähteged 'kõrvaljääaugud, mille kaudu noota veetakse'
vepsa raiť 'võrgurida'
Võib olla ka vanem, alggermaani laen. Sõna kirjakeelne tähendus 'hiiglasuur asi' ei ole rahvakeelepärane. Tõenäoliselt on see saadud rahvakeelest registreeritud sõnaühendi suur rait hoone väärtõlgendusel: on arvatud, et rait ja suur on sünonüümid, tegelikult on rait siin ilmselt märkinud hoopis teatud tüüpi ehitist, elumaja ühes kõrvalhoonetega ühe katuse all vms.
sõõrd : sõõru : sõõrdu 'ale, mullaga katmata kütis'; mrd 'väike kodulähedane taraga piiratud heina- v karjamaa; hagudest tara'
● vadja sõrto 'ale, kütisemaa', sõrtu 'tuulemurd'
soome sortaa 'rõhuda; maha suruda; vaevata; kõrvale ajada'
isuri sortaa 'rõhuda'
Aunuse karjala sordua 'maha kukkuda lasta; alla visata; vette lasta; maha murda'
lüüdi sortta 'maha raiuda, langetada'
vepsa sorta 'maha pillata; langeda lasta; maha paisata, langetada, murda; maha murda, lõhki kiskuda'
Läänemeresoome tüvi. Häälikulise koostise põhjal on oletatud, et tüvi on germaani laen, kuid sobivat allikat ei ole leitud. Vt ka sõõr, sõõrduma.
tald : talla : talda 'jala v käpa alumine pind; labajala alumist pinda kattev jalatsi osa; millegi kandev pind v osa'; mrd 'tallalaud'
● liivi tōla 'pöid'
vadja talla 'tallalaud (vokil); (jala)tald; (jala)jälg'
soome talla 'reetald, adratald'; mrd 'jalas; suusa jalaase; jalatsi sisetald; paik kingatallal; tugi, kõrgend (nt lauajala all); seib; suusakepi rõngas; lumekamakas (kabja all); kirvesilm'
isuri talla 'jalatsi sisetald'
karjala talla 'jalase alla kinnitatud kõvendi'
Tõenäoliselt tuletis tallama tüvest. -d- on eesti keeles tekkinud lisahäälik. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. On arvatud, et sõna on osaliselt segunenud skandinaavia laenuga tüvest, mille vasted on vanaislandi stallr 'alus; altar; auguga puu, kuhu toetub masti alumine ots; tall; sõim', rootsi stall 'tall; sõidukite hoiukoht'; mrd 'nugade vms alus seinal; viiuliroop'. Segunemine on tõenäolisem nendes läänemeresoome keeltes, kus kehaosa tähendust ei tunta. Vt ka tall1 ja tallel.
tapp2 : tapi : tappi 'vangide edasisaatmine etappide kaupa; peatuskoht vahialuste küütimisel; relvastatud valve all edasi saadetav vangide salk'
← vene ètáp 'etapp; peatuskoht sunnitööle saadetavate vangide teel; vangide jalgsi edasitoimetamine etappide kaupa; saadetis vange'
ulatama : ulatada : ulatan 'kellegi poole sirutama, et kätte anda; küünitama; küündima'
◊ ulu
● liivi ulātõ 'ulatada, küündida; küünitada'; ulān liitsõnades ulān-a’lli 'ulu', ulān-allõ 'ulu all'
soome ulottaa 'küünitada, välja sirutada; laiendada'
vepsa ulotuda 'piisata, küllalt olla'
saami ollit 'piisata, küllalt olla'; ollu, olu 'palju'
Läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et uurali tüvi, mille vaste on neenetsi ŋuľiʔ 'täitsa, väga; terve, kogu'. Vt ka ulgu- ja uljas.
undruk : undruku : undrukut van 'seelik'
← alamsaksa underro(c)k 'alussärk, alusseelik'
Laenuallikas on liitsõna, alamsaksa under 'all, ala-' + alamsaksa ro(c)k 'kuub, üleriie'.
ungas : unka : ungast 'kolmnurkne auk kelpkatuse otsas katuseharja all'
● soome onkalo 'õõnsus; koobas, urg'
Aunuse karjala ongurdua 'urgitseda, uuristada'
lüüdi ongurtta 'urgitseda, uuristada'
? saami van vuoggo 'õõnsus, koobas'
Inari saami oaggi 'kitsa suudmega väike laht'
handi uŋ, oŋ 'avaus; suue; koobas'
mansi wōŋχa 'auk maas, koobas'
neenetsi waŋkᵊ 'auk'
eenetsi bag 'urg; jäärak; auk'
nganassaani bǝŋkǝ 'muldonn'; bǝŋgüʔtüo 'koobas; urg'
? sölkupi k͔ok͔k͔a 'väike auk'
Uurali tüvi. Vt ka uuk.
urg : uru : urgu 'maa sees v millegi all olev väiksem koobas, mida loom kasutab oma pesapaigana'; mrd 'väike oja'
◊ urgitsema
● liivi ūrga 'väike oja'
soome mrd urkama 'süvend, voolusäng'
Aunuse karjala urkku 'väike renn v vagu'
Võib olla tuletis läänemeresoome või soome-ugri tüvest, mille vasted on soome ura 'soon, uure; renn; rööbas; karjäär', lüüdi ura 'kaljulõhe', vepsa uru 'urg' ja võib-olla ka mokša urkškä 'rada'. Kohati on tüved org ja urg segunenud. Tüve vaste võib olla ka soome urkkia 'urgitseda; välja uurida; nuhkida'. Vt ka urve ja uurima.
valitsema : valitseda : valitsen 'riigis kõrgeimat võimu omama; midagi v kedagi kontrolli all hoidma ja juhtima' vald
viha : viha : viha 'äge pahameel, ärritatud vaenulikkuse tunne; mõru, kibe'
◊ vihuti
← algindoiraani *viša-
vanaindia viṣám 'mürk'
uuspärsia vīša- 'mürk'
● liivi vijā 'mürk; piibupigi; puukoore all olev mõru kiht'
vadja viha 'viha, õelus, vaen; mõru, kibe'
soome viha 'viha; vaen, vihavaen'
isuri viha 'viha; vaen'
Aunuse karjala viha 'viha; vaen; ärritus, põletik'
lüüdi viha 'viha'
vepsa viha 'viha'
udmurdi vož 'roheline'
komi vež 'roheline; toores; hele'
vihuti on ti-liitega vorm tuletisest vihus 'viha, vaen'. Vt ka vihkama.
viltu 'püst- v rõhtasendiga võrreldes teatava nurga all, kaldus; õigest suunast, õigelt teelt kõrvale'
◊ vildak
● soome mrd viltto 'viltune, vildak; kaldu'
Võib olla vana tuletis vilama tüvest.
voor1 : voore : voort 'liustikujää all kujunenud ovaalne kõrgendik'
← soome vuori 'mägi'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.
õrs : õrre : õrt 'katuse all olev rõhtne tugipuu; rõhtpuu, kus kanad käivad magamas'
○ lõunaeesti ors, kirderanniku ors
← balti
leedu ardas 'pars, linakuivatuspuu'
läti ārds 'pars, vilja- v linakuivatuspuu'
● liivi vȯŗž 'teivas, vai; ritv, õrs'
vadja õrsi 'katuse all olev rõhtne tugipuu; kanaõrs'
soome orsi 'roovtala, pikitala; palk; kanaõrs'
isuri ors 'roovtala; palk'
Aunuse karjala orzi 'riiulina kasutatav pikipalk'
lüüdi orž, orzi 'roovtala; pars, peenike latt'
vepsa orź 'peenike latt; roovtala'
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|