[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahing : ahingu : ahingut 'kisuliste harudega torkeriist kalapüügivahendina'
← balti
leedu akstinas 'astel, nõel, oga'
läti akstins 'astel, nõel'
● liivi a’ņgõz 'ahing'
soome ahingas 'ahing'
Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud, mõjutada on võinud ka ang 'hang'.

hui : hui : huid 'võrgunõel, piirits, ui'
◊ ui
● liivi vȯi 'hui'
soome hui 'pool, kääv'
Pite saami suojja 'pool, kääv'
udmurdi ši 'nõel, astel; teravik, tääk'
komi ši̮ 'oda; karuoda; tääk'
Läänemeresoome-permi tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi oi 'hui'.

nõel : nõela : nõela 'peenike tikjas teravaotsaline (metallist) vahend õmblemiseks, torkamiseks, kinnitamiseks jne; astel; okas, oga; muu nõeljas ese'
○ lõunaeesti nõgel, nõkl, kirderanniku neul(a), niul
← alggermaani *nēþlō
gooti nēþla 'nõel'
saksa Nadel 'nõel; (kudumis)varras; (puu)okas'
rootsi nål 'nõel'
● liivi nõ’ggõl(z) 'nõel'
vadja nigla 'nõel; sukavarras; astel; okas'
soome neula 'nõel; astel, piik, oga'
isuri neegla 'nõel'
Aunuse karjala nieglu 'nõel; okas; kudumisvarras'
lüüdi ńiegl(e͔) 'nõel; sukavarras; kuhjavarras'
vepsa ńegl 'nõel; sukavarras; okas'